Ida-Tallinna Keskhaigla: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
39. rida:
== Ajalugu ==
Ida-Tallinna Keskhaigla [[Ravi tänav]]a korpuse territooriumil on pikk meditsiiniga seotud ajalugu, mis ulatub [[18. sajand Eestis|18. sajandi]] algusse. 1715. aastal anti Venemaa tsaaririigi võimude käsk püstitada keskne hospidal Venemaa admiraliteedi vajaduseks. Mereväehaigla rajati 1715. aastal praeguse ITK [[Ravi tänav]]a korpuse territooriumi lääneossa. Lisaks merehospidalile ehitati 1730. aastal maaväehospidal samuti tänapäeva Keskhaigla krundile, selle idaossa ajaloolise [[Tiigiveski tiik|Tiigiveski tiigi]] äärde. 1772. aastal ühendati<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8738 Juhkentali sõjaväehospidali peahoone, Mälestise ajalugu], Kultuurimälestiste register</ref> hilisema priihospidali kohal asunud maaväehospidal, mereväehospidaliga [[Juhkentali]]s. [[Ravi tänav]]a, Ida-Tallinna keskhaigla hoovist on leitud 18. sajandist pärit haudu<ref>Uwe Gnadenteich, [https://www.postimees.ee/6578151/haigla-hoovil-paljastus-vana-kalmistu Haigla hoovil paljastus vana kalmistu], www.postimees.ee, 26. aprill 2019</ref>. [[18. sajand Eestis|18. sajandil]] asus praeguse haigla krundil suur ja korralik [[kalmistu]] ja vanadel kaartidel on näha, et samas on asunud ka üks väike õigeusu puukirik.
=== Priihospidal ===
47. rida:
[[File:Pharuse kaart Tallinna linnast, 1910.png|pisi|left|Veerenni asumi piirkond 1910. aasta Tallinna linnaplaanil]]
[[Pilt:Priihospidali haigetebarakk.IMG 1932.JPG|pisi|left|Priihospidali haigetebarakk]]
1866. aastal enamus Maaväehospidali territooriumi barakke lammutati, Priihospidali haigetebarakk, endine kantonistide kasarmubarakk ehitati põhjalikult ümber haigla nakkusosakonna hooneks. Aastatel 1871–1872 tehti Priihospidalis ulatuslikke ehitus- ja remonditöid ja valmis uus kivist haiglahoone, mille haigla peahoone hävis [[Märtsipommitamine Tallinnas|1944. aastal]]. Haigla peahoone juures asus peaarsti elamu, hiljem samas hoones haigla apteek. 1892. aastal asusid Priihospidalis tööle esimesed [[Halastajaõde|halastajaõed]].
[[Pilt:Priihospidali surnukuur.IMG 1935.JPG|pisi|Priihospidali surnukuur]]
Ravi 18 asus [[Priihospidali haigetebarakk]]<ref name="KRR_8666">{{kultuurimälestis|8666|Priihospidali haigetebarakk, 18. saj.}} (vaadatud 23.10.2020)</ref> ja 1897. aastal ehitatud [[Priihospidali vaimuhaigete osakonna põhjapoolne hoone|vaimuhaigete osakonna hoone]]<ref name="KRR_8669">{{kultuurimälestis|8669|Priihospidali vaimuhaigete osakonna põhjapoolne hoone, 1897. a.}} (vaadatud 23.10.2020)</ref>. Hoones oli voodikohti algselt 42, ja järgmisel aastal haigeid juba 62. Hoone põhjapoolne osa oli meesoost ja lõunapoolne naissoost haigetele. 1909. aastal vaimuhaigete osakond Priihospidalis likvideeriti ning haiged viidi üle [[Seewaldi vaimuhaigla|Seewaldi haigla]]sse. Kui vaimuhaiged 1909. aastal lõplikult üle viidi Seevaldi raviasutusse, siis oli neid 158. Vaimuhaigete osakonna hooned remonditi ja anti mees- ja naissoost haigetele sisehaiguste raviks. 1912. aastal paigutati sünnitusosakond [[Väike-Liiva tänav (Tallinn)|Väike-Liiva tänav]]a äärde valminud uude hoonesse.
53. rida:
Haiglas töötasid kirurgid Victor Plotnikov (töötas 1896–1898), [[Reinhold Karl Alexander Christian von Wistinghausen|Renaud von Wistinghausen]] ja günekoloog Wilhelm [[Knüpffer]], Johannes von Fick (töötas 1897–1898) ja hiljem Alexander Berg jt<ref>[[Arne-Lembit Kööp]], Esimesed eestlastest kirurgid Tallinna Keskhaiglas</ref>.
Esimese maailmasõja eel ehitati haigla juurde majandushooneid ja ametis oli 6 [[arst]]i, 3 [[Velsker|velskrit]], 2 [[ämmaemand]]at, 10 õde, apteegipersonal jt. Kolm arsti: [[Paul Armsen]], Renaud von Wistinghausen ja [[Luka Gorunovitš]] mobiliseeriti Venemaa keisririigi armeesse. 1915. aastal sai haigla [[elektrijaama]]. Eestikeelsetes tekstides hakati Priihospidali nüüd nimetama Maakonna Haigemajaks. Kirurgiaosakonna juhataja R. Wistinghausen töötas edasi keskhaiglas kuni 1918. aasta novembrini, mil ta lahkus koos perega Saksamaale.
1. septembril 1917 tegi kubermangukomissar Jaan Poska korralduse likvideerida ühiskondliku hoolekande kolleegium ja Priihospidalist sai Eestimaa kubermanguhaigla<ref>[[Heino Gustavson]] „Priihospidal. Tallinna Vabariiklik Haigla 1785-1917“, Tallinn 1975, H. Gustavson „Tallinna Linna Keskhaigla. Tallinna Vabariiklik Haigla 1917-1940 juunipäevadeni“, Tallinn 1978</ref>.
=== Tallinna Linna Keskhaigla ===
{{Haigla
|Nimi = Tallinna Linna Keskhaigla
|Lühend =
|Pilt =
|Pildiallkiri =
|Asukoht = [[Tallinn]]
|Tegevus = [[tervishoid]]
|Arengukavas = [[keskhaigla]]na
|Tüüp =
|Asutatud = 1918
|Kliinikud =
|Korpused =
|Voodid =
|Töötajad =
|Seisuga =
}}
Aastatel 1918–1940 kutsuti raviasutust [[Tallinna Linna Keskhaigla]]ks. Wistinghauseni lahkumise järel 18.12.1918 võttis Keskhaigla kirurgiaosakonna juhatamise üle esimese eestlasena [[Konstantin Konik]]. Tallinna Linna Keskhaigla ravihoonetena lisandusid endised Punase Risti majad [[Liiva tänav (Tallinn)|Liiva tänav]]a ääres. Haigla esimeseks ajutiseks juhatajaks oli dr. [[Paul Armsen]], pärastine kauaaegne naiste-sisehaigusteosakonna juhataja Keskhaiglas. Esimeseks alaliseks keskhaigla direktoriks<ref>Sirje Maasikamäe, [https://tervis.ohtuleht.ee/965938/malestuspink-teenekale-tohtrile-100-aastat-tagasi-astus-ametisse-esimene-eestlasest-haiglajuht-kes-oli-ka-tammsaare-ihuarst MÄLESTUSPINK TEENEKALE TOHTRILE: 100 aastat tagasi astus ametisse esimene eestlasest haiglajuht], tervis.ohtuleht.ee, 5. juuni 2019</ref> määrati [[Tallinna Linnavalitsus]]e poolt dr. [[Karl-Eduard Sibul]], kes juhatas haiglat 6. juunist 1919 kuni 1. jaanuarini 1929 ja seejärel töötas meeste-sisehaigusteosakonna juhatajana<ref>[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1935/11/06/66 Tallinna linna keskhaigla 150-aastane.], Uus Eesti, nr. 50, 6 november 1935.</ref> 1. aprillist 1929. juhatas Keskhaiglat dr. [[Eduard Soonets]].
[[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ajal raviti sõjaväe haavatuid Linna Keskhaigemajas. Haavatuid ravisid [[Konstantin Konik]], [[Bruno Vahtrik]], [[Konstantin Pedussaar]] ja [[Josef Israelsohn]].
1919. aastal oli kogu haigla personal 98 isikt ja haiglas töötasid vaid 7 arsti, direktor kaasa arvatud, 1929/39 tegevusaastal oli Keskhaigla teenistuses juba 161 isikut, nende hulgas arste 29. Alates 1932/33 oli personali üldarv Keskhaiglas 179, sh 24 arsti kaasaarvatud direktor.
1930. aastate lõpul alustati Tallinna Linna Keskhaigla maa-alal suurejoonelise meditsiinikeskuse väljaehitamist. Aastatel 1938–1940 ehitati [[Herne tänav (Tallinn)|Herne tänav]] 29 // 33 // [[Juhkentali tänav]] 6a // 6b // [[Ravi tänav]] 18 kvartalis [[Tallinna Linna Keskhaigla]] [[Tallinna Linna Keskhaigla kirurgiaosakonna hoone|kirurgiaosakonna hoone]]<ref name="KRR_8665">{{kultuurimälestis|8665|Tallinna Linna Keskhaigla kirurgiaosakonna hoone, 1938-1940}} (vaadatud 23.10.2020)</ref>. Haiglahoone koosnes mitmest osast, peakorpus ehk haavaosakond oli keskelt viiekorruseline, külgosad kolmekorruselised. Sünnitusosakond ehitati aastatel 1939–1940 ja jäi peakorpuse üheks külgtiivaks.▼
[[File:Herne 24.jpg|pisi|left|Herne tänav 24, Tallinna Linna Keskhaigla töötajate elamu]]
1924. aastal ehitati haigla töötajatele [[Herne tänav (Tallinn)|Tiigi tänav]]ale<ref>[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1935/11/06/66 Tallinna linna keskhaigla 150-aastane.], Uus Eesti, nr. 50, 6 november 1935.</ref> neli elamut ja lisaks nendele 1930. aastal haigla territooriumile kahekordne kahekordne kivimaja arstide jaoks.
1926. aastal avati II sünnitusosakond 34 voodiga ja laiendati kirurgilist osakonda 21 voodi võrra ning teostati haigla sünnitusosakonna laiendamist endise „Punase Risti" õdede ühiselumaja ümberehitusega. Kirurgiaosakonna haigevoodikohtade juurde muretsemiseks, viidi üle haigla suguhaiguste osakond [[Tallinna Linna III Haigla]] juurde, [[Uus-Tatari tänav]] 25 krundile. Haigla laiendamise läbi tõusis haigevoodite arv 1. jaanuaril 1927. aastaks 399-le.
=== Tallinna Vabariiklik Haigla ===▼
[[Fail:Ida-Tallinna Keskhaigla peahoone.JPG|pisi|Endine Tallinna Linna Keskhaigla kirurgiaosakonna hoone, nüüdne Ida-Tallinna Keskhaigla peahoone]]
▲1930. aastate lõpul alustati Tallinna Linna Keskhaigla maa-alal suurejoonelise meditsiinikeskuse väljaehitamist. Aastatel 1938–1940 ehitati [[Herne tänav (Tallinn)|Herne tänav]] 29 // 33 // [[Juhkentali tänav]] 6a // 6b // [[Ravi tänav]] 18 kvartalis [[Tallinna Linna Keskhaigla]] [[Tallinna Linna Keskhaigla kirurgiaosakonna hoone|kirurgiaosakonna hoone]]<ref name="KRR_8665">{{kultuurimälestis|8665|Tallinna Linna Keskhaigla kirurgiaosakonna hoone, 1938-1940}} (vaadatud 23.10.2020)</ref>. Haiglahoone koosnes mitmest osast, peakorpus ehk haavaosakond oli keskelt viiekorruseline, külgosad kolmekorruselised. Sünnitusosakond ehitati aastatel 1939–1940 ja jäi peakorpuse üheks külgtiivaks.
[[Pilt:ITK naistekliinik.JPG|pisi|Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinik]]
1940. aastal nimetati haigla Tallinna I Haiglaks, peaarstiks jäi [[Eduard Soonets]]. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal jäi haigla nimi muutmata ja peaarstina töötas 1943. aastani Eduard Soonets, järgmiseks (1943–1944) peaarstiks sai [[James Raukas]], kes põgenes saksa okupatsiooni lõpul Rootsi. [[Märtsipommitamine Tallinnas|1944. aasta 9. märtsi pommitamises]], vana haavaosakonna hoone hävis, põles haigla arstide elamu. Pommitabamusest purunes veevärk ja küttesüsteem, haigla oli rivist väljas üle kahe kuu. 1940. aastal tööl olnud endistest arstidest jätkasid pärast võimu vahetust tööd 6: [[Georg Järvekülg]], [[Benno Äniline]], [[Adda Mardna]], [[Armilde Äniline]], [[Salme Mänd-Lõvi]] ja [[Voldemar Juss]] ning varem volontäärina töötanud [[Julius Paldrok]]. Peaarstiks nimetati Punaarmeest tulnud [[Aleksander Taumi]] ja 1947. aastal sai peaarstiks Leningradist tulnud Venemaa eestlane [[Justin Norman]] ja 1950. aastal [[Zora Edlerskaja]].
1940. aastal nimetati haigla Tallinna I Haiglaks. 1946. aastal muutus haigla nimi vabariiklikuks Tallinna kliiniliseks keskhaiglaks. Sõja ajal viimistlemata jäänud [[Keskhaigla sünnitusosakonna hoone]] ehitus lõpetati 1949. aastal<ref name="KRR_8672">{{kultuurimälestis|8672|Tallinna Linna Keskhaigla sünnitusosakonna hoone, 1940-1949}} (vaadatud 23.10.2020)</ref>. Tallinna Vabariikliku Haiglast on välja arenenud Tallinna Vabariiklik Vereülekande jaam (1941) ning Tallinna Vabariiklik Onkoloogiadispanser (1946). ▼
▲
▲=== Tallinna Vabariiklik Haigla ===
1952. aastal nimetati Keskhaigla, Tallinna Vabariiklikuks Haiglaks. Tallinna Vabariiklikust Haiglast on välja arenenud Tallinna Vabariiklik Vereülekande jaam (1941) ning Tallinna Vabariiklik Onkoloogiadispanser (1946).
[[Pilt:Ida-Tallinna Keskhaigla Silmakliinik.JPG|pisi|left|Ida-Tallinna Keskhaigla silmakliinik]]
Aastatel 1974–1981 ehitati peakorpusele juurde maa-aluse tunneliga ühendatud köögiplokk ning 1983. aastal ehitati peakorpuse madalamad külgosad keskosaga ühekõrguseks. 1980. aastal valmis silmakliiniku hoone. ▼
[[File:Morgue in Tallinn.JPG|pisi|Ida-Tallinna Keskhaigla [[morg]]]]
1984. aastal alustas haigla juures tegevust Eesti NSV Kardioloogia Teadusliku Uurimise Instituut. Haiglale oli allutatud ka [[Tallinna II Naistenõuandla]].▼
▲Aastatel 1974–1981 ehitati peakorpusele juurde maa-aluse tunneliga ühendatud köögiplokk ning 1983. aastal ehitati peakorpuse madalamad külgosad keskosaga ühekõrguseks. 1980. aastal valmis
▲1984. aastal alustas haigla juures tegevust Eesti NSV Kardioloogia Teadusliku Uurimise Instituut. Haiglale oli allutatud ka [[Tallinna II Naistenõuandla]]. 1985. aastal avati silmakliinik.
=== Tallinna Keskhaigla ===
1992. aastal nimetati meditsiiniasutus [[Tallinna Keskhaigla|Tallinna Keskhaiglaks]] ning alates 2002. aastast kuulub see [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] koosseisu.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Ida-Tallinna Keskhaiglaga ühendati [[Magdaleena Haigla]], Keskhaigla, [[Hooldushaigla]], [[Järve Haigla]], [[Tõnismäe Polikliinik]], [[Mäekalda Polikliinik]] ja [[Diagnostikakeskus]].
==Viited==
| |||