5G: erinevus redaktsioonide vahel

'''5G''' (inglise keeles ''fifth generation'') on viienda põlvkonna [[Mobiiltelefonside|mobiilsidestandard]], mis on mõeldud asendama praegu käigusolevat [[Neljanda põlvkonna mobiilsidevõrgu standard|4 G4G]]-[[standard]]it.

5G üheks eesmärgiks on muuta inimmassides suhtlemine mugavamaks ja lihtsamaks kui praegu. Praegu kasutuses olevad standardid jooksevad massiüritustel väga kergesti kokku, kuid uuema põlvkonna standard peaks muutuma usaldusväärsemaks. Lisaks proovitakse vähendada võrreldes 4 G4G-ga energiatarbimist, mis aitaks kaasa nutiseadme laadimiskordade vähendamisele. Samuti aitab väiksem energiatarbimine kaasa [[nutistu]] (e värkvõrgu) ehk asjade interneti (inglise keeles ''Internet of Things,'' lühend IoT) arengule ja kasutajamugavusele. IoT-le on uue süsteemi puhul väga palju tähelepanu pööratud, sest arvatakse, et nutistu seadmeid on 2025. aastaks maailmas kaks korda rohkem kui personaalseid suhtlusseadmeid. Samuti loodetakse, et 5G võiks olla hea alternatiiv [[FTTX]] (Inglise keeles ''Fiber to the x'') lahendustele, eelkõige soodsama hinna ja paigaldusmugavuse tõttu. 5G võrgu andmesidekiirused lubavad edastada piisavalt andmeid, et kasutada juhtmeteta [[liitreaalsus]]t või [[virtuaalreaalsus]]t, kus iganes seda vaja läheb. Näiteks saavad arhitektid otse ehitusobjektil visandada, milline näeks nende projekt päriselt välja ja kas see sobitub ümbritsevasse keskkonda. Veel saab liit- ja virtuaalreaalsust kasutada hariduses, meditsiinis ning müügiäris. Järgmise põlvkonna mobiilsidestandardit soovitakse kasutada alates iseliikuvatest prügiautodest kuni personaalsete seadmeteni.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://news.samsung.com/us/what-5g-means-for-your-business-alok-shah-pov/|Pealkiri=What 5G means for your business|Väljaanne=www.news.samsung.com|Aeg=21.04.2017|Kasutatud=01.05.2017}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.microsoft.com/en-us/research/video/5g-opportunities-and-challenges/|Pealkiri=5G: Opportunities and Challenges|Väljaanne=www.microsoft.com|Aeg=17.07.2015|Kasutatud=01.05.2017}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://networks.nokia.com/innovation/5g/5g-possibilities|Pealkiri=5G Possibilities|Väljaanne=www.networks.nokia.com|Aeg=|Kasutatud=01.05.2017}}</ref><ref name=":3">{{Netiviide|Autor=|URL=https://5g.co.uk/guides/what-is-5g/|Pealkiri=What is 5G?|Väljaanne=www.5g.co.uk|Aeg=|Kasutatud=1.05.2017}}</ref>

* ribalaiuse, ulatuse ja töökindluse parandamine võrreldes 4 G4G-ga;

NGMN arvab, et järgmise põlvkonna mobiilsidestandard võiks kasutajateni jõuda 2020. aastal. 5G puhul on rõhutatud, et see ei ole loodud ainult tavakasutajatele, vaid ka tööstusettevõtetele. Uus mobiilsidestandard plaanitakse ehitada olemasolevale [[LTE|LTE-Advanced-Pro]] standardile, mis tähendab, et praegu käigusolevad 4 G4G võimalused kantakse üle ka 5G standardisse. Tublisti on parandatud süsteemi usaldusväärsust, et mobiilsidet saaks kasutada ka väga nõudlike teenuste puhul, näiteks [[päästeteenistus]]es ning logistikas. 5G mobiilside suudab edastada 360-kraadist videootseülekannet tõrgeteta. [[Euroopa Komisjon]]i eesmärgiks on tagada aastaks 2025 gigabitühendus kõigis sotsiaalmajanduslikes keskustes, näiteks koolid ja transpordisõlmed. Lisaks kõikidesse majapidamistesse vähemalt 100 Mbit/s ühendus ning tagada alaline 5G levi.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://geenius.ee/uudis/eesti-toetab-uue-polvkonna-internetiuhenduse-kiiret-arengut-el-is/|Pealkiri=Eesti toetab uue põlvkonna internetiühenduse kiiret arengut EL-is|Väljaanne=www.geenius.ee|Aeg=03.12.2016|Kasutatud=1.05.2017}}</ref>

{{kas|5G-standardi kasutuselevõtt on aga üsna kulukas tegevus.}}<ref>{{Netiviide|autor=Arvo Rammus|url=https://www.ttja.ee/ru/node/21779|pealkiri=Kohtuvaidlus ei lase meil 5G võrku parimal viisil tööle panna|väljaanne=|aeg=29.07.2019|vaadatud=24.12.2020}}</ref> Välja tuleb vahetada nii mobiilsidefirmade kui ka tarbijate kogu senine seadmestik. Ainuüksi [[4G|4 G]]-standardi jaoks on Ameerika Ühendriikides püstitatud umbes 200 000 mobiilimasti, kuid kiirema ning stabiilsema 5G side tagamiseks peab mobiilsidemastide võrku veelgi tihendama.<ref name=":3" /><ref name=":4">{{Netiviide|Autor=Josh Axe|URL=https://draxe.com/5g-health-effects/|Pealkiri=5G Health Effects: Is This Wireless Technology Even Safe?|Väljaanne=www.draxe.com|Aeg=|Kasutatud=01.05.2017}}</ref>

Tegu on esimese 5G-d toetava [[modem]]iga, mis avalikustati 2016. aasta oktoobris. Modem toetab allalaadimiskiiruseid kuni 5 Gbit/s. Eelkõige on see suur eelis kasutajatele, kes hoiavad kõiki oma meediafaile pilveteenuses. Modem toetab suhtlust 28&nbsp;GHz juures. Samuti kasutab X50 [[MIMO]] (inglise keeles ''Multiple input, Multiple output'') tehnoloogiat, et pikendada millimeeterlaine ulatust. See aitab parandada raadiolainel erinevate objektide (näiteks seinte) läbistamist. Snapdragoni modem koos protsessoriga suudab toetada nii [[4G|4 G]] kui ka 5G suhtlust. Qualcomm lubab, et X50 võimaldab kodudes asendada fiiberkaablid kiiruses ja kvaliteedi headuses kaotamata. Samuti toetab 5G-d Qualcommi X20 modem, seda küll väiksemate andmesidekiirustega.<ref name=":2" /><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.qualcomm.com/products/snapdragon/modems/x20|Pealkiri=Qualcomm Snapdragon X20|Väljaanne=www.qualcomm.com|Aeg=|Kasutatud=1.05.2017}}</ref>

Eestis on 5G alles katsetamise faasis, sest sageduslubasid laialdaseks kasutamiseks ei ole veel välja antud. Sagedused, mis lähiajal Eestis 5G tehnoloogia kasutusele võtmiseks välja jagatakse on tegelikult ligilähedased nende sagedustega, mida juba [[3G|3 G]] ja [[4G|4 G]] kasutavad.<ref name=":6">{{Netiviide|autor=|url=https://5geestis.ee/eesti-5g-teekaart/|pealkiri=Eesti 5G teekaart|väljaanne=5geestis.ee|aeg=|vaadatud=18.12.2020}}</ref>

1991. aastal lasi firma [[Radiolinja]] välja uue mobiilsidestandardi – [[2G|2 G]], mis on tuntud ka kui [[GSM]] (inglise keeles ''Global System of Mobile Communications''). Võrreldes esimese generatsiooniga oli teine generatsioon väga suur edasiminek. 2 G2G tegi võimalikuks [[SMS]]- ja [[MMS]]-teenuse, [[Krüptograafia|krüpteeris]] digitaalselt vestluseid ning kasutas paremini ära enda sagedusvahemikku, mis andis suurema efektiivsuse ja läbitavuse. Lisaks vähenes kõnede taustamüra. Maksimaalne andmesidekiirus oli [[EDGE]] (inglise keeles ''Enhanced Data Rates for GSM Evolution'') režiimis 1 Mbit/s. Praktikas võis aga näha kõige suuremaid kiirusi 500 kbit/s.<ref name=":5" />

Täpselt kümme aasta hiljem mais algas [[Kolmanda põlvkonna mobiilside|3 G3G]] katseperiood ning 2003. aastal anti kolmas mobiilsidegeneratsioon avalikku kasutusse. 3 G3G andis inimestele võimaluse vaadata mobiilset TVd, kasutada asukohapõhiseid teenuseid ning osaleda [[videokonverents]]idel. 3 G3G pakkus algselt allalaadmiskiiruseid kuni 14 Mbit/s ja üleslaadimiskiiruseid kuni 5,8 Mbit/s.<ref name=":5" />

[[4G|Neljanda generatsiooni]] mobiilsidevõrku tutvustati esimest korda Stockholmis ja Oslos 2009. aasta detsembris. 4 G4G sai endale võrreldes eelnevate generatsioonidega [[IPv6]] toe. Samuti suudeti vähendada [[Latentsusaeg|latentsust]]. 4 G4G kasutab [[ribalaius]]t 5–20&nbsp;MHz ning lisavõimalusena kuni 40&nbsp;MHz. Liikuva objekti puhul on nominaalne andmeedastuskiirus 100 Mbit/s ning paigalseisval seadmel kuni 1 Gbit/s.<ref name=":5" />

|[[LTE|3 GPP3GPP (LTE)]]

* 8. oktoobril investeeris [[Surrey Ülikool]] 35 miljonit [[Suurbritannia naelsterling|inglise naela]] uue 5G uuringukompleksi rajamiseks. Keskus pakub võimalust mobiilsidefirmadel katsetada erinevaid tehnoloogiaid, mis aitaksid vähendada akukasutust ning samas suurendada kiiruseid võrreldes 4 G4G-ga.

* Jaanuaris alustasid [[Reliance Jio]] ja Samsung koostööd [[India]]s oleva 4 G4G LTE võrgu uuendamiseks 5G-ks. Sama aasta veebruaris alustasid Indias koostööd mobiilsidefirma [[BSNL]] ja Nokia 5G võrgu ehitamiseks. Samuti alustasid 2017. aasta märtsis seal koostööd [[Airtel]] ja Nokia.