Vikipeedia

Demingi ring: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Märgised: tekstilink teise vikisse Veebilink wikipediale Visuaalmuudatus
PResümee puudub
Märgised: tekstilink teise vikisse Visuaalmuudatus: ümberlülitus
1. rida:
{{Toimeta|kuu=detsember|aasta=2020}}
==Demingi ring==
'''Demingi ring''' (tuntud ka kui '''Demingi tsükkel''', '''PDCA ring/tsükkel''') on üks, mida kasutatakse rahvusvahelistes ettevõtetes kogu maailmas. See aitab pidevalt planeerida paranemist eri kontekstides, näiteks [[Kvaliteedijuhtimine|kvaliteedijuhtimises]], [[Riskijuhtimine|riskijuhtimises]], tootmis- või teenindusettevõttes aga samuti ka haridus- või õppeprotsesside.
 
'''Demingi ring''' (tuntud ka kui '''Demingi tsükkel''', '''PDCA ring/tsükkel''') on üks, mida kasutatakse rahvusvahelistes ettevõtetes kogu maailmas. See aitab pidevalt planeerida paranemist erinevates kontekstides, näiteks [[Kvaliteedijuhtimine|kvaliteedijuhtimises]], [[Riskijuhtimine|riskijuhtimises]], tootmis- või teenindusettevõttes aga samuti ka haridus- või õppeprotsesside. Demingi ring koosneb neljast etapist koosnevatest loogilistest järjestustest, mis on korduvad, et aidata nii pidevat parendamist kui ka õppimist. Tsükli nelja komponenti tuntakse kui PDCA ehk ingl.(inglise keeles ''plan, do, control and act'', ehk eesti keelde tõlgituna 'planeeri, teosta, kontrolli, korrigeeri'). Tsükkel sai endale nime [[William Edwards Deming|William Edwards Demingi]]i järgi, kes esitles seda kontsepti Jaapanis 1950. aastatel <ref> https://tsenter.ee/lean/planeeri-teosta-kontrolli-korrigeeri/ </ref>, tegemist on Ameerika statistik, insener ja juhtimiskonsultandiga. <ref> https://et.wikipedia.org/wiki/William_Edwards_Deming </ref>
 
Tsükli eesmärk on tagada probleemi lahendamisele analüütiline raamistik. Sealjuures on tegu korratava tsükliga, millega tagatakse vaadeldava protsessi või probleemi järjepidev parendamine ning välditakse faktidel mittepõhinevate ja testimata lahenduste elluviimist.
 
Demingi ring võimaldab välja selgitada, milline on ettevõtte hetkeolukord, püsitataksepüstitatakse eesmärgid, luuakse plaanid ning seejäreleseejärel viiakse need ellu. Kõige suurem rõhk on õppimisel. PDCA ring ei ole mõeldud ühekordseks kasutamiseks, et probleemi lahendada, vaid eesmärk on lahenduste pidev täiustamine. Oluline on iga etapi juures varuda aega ning mitte kiirustada. Demingi käsitluse rakendamisel on oluline teha seda teadlikult ning kontrollitult ja mõõdetavalt. Paraku tekib paljudel organisatsioonidel raskusi Demingi ringi kui terviku hallamiselhaldamisel.
 
PDCA tsüklit kasutatakse [[ISO 9001:2000|ISO standardi 9001]] protsessikesksel lähenemisel <ref name = "Rava"> Rava, Karin, 2016, "Riskijuhtimise integreerimine Elektrilevi OÜ juhtimisse ja protsessidesse", magistritöö </ref>. ISO 9001 standardi nõuetest lähtuva kvaliteedijuhtimissüsteemi abil paraneb protsesside juhtimine. Kvaliteedijuhtimissüsteem võimaldab vältida vigu toodetes, teenustes ja nende loomise protsessis. Vigadest õppimine ja kliendi soovidega kohanemine suurendab kliendi rahulolu. Rahulolev püsiklient aga tagab ettevõttele püsiva positiivse rahavoo.
<ref> Noormägi, Ain, "Organisatsiooni käsiraamat", peatükk "Kvaliteedijuhtimine ja standard" https://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/trukised/organisatsiooni_kasiraamat/13.pdf </ref>
 
 
==Etapid==
 
Nagu eelpooleespool mainitud, koosneb PDCA-tsükkel koosneb neljast etapist:
[[File:DEMING2.jpg|pisi|vasakul|[[PDCA cycle]]|link=Special:FilePath/DEMING2.jpg]]
<ref> https://www.jyri.edu.ee/demingi-ratas-ehk-pideva-parendamise-tsukkel-0 </ref>
'''Planeeri (''Plan'')''' (arengukava, tööplaanid) määratle eesmärgid ja protsessid, mis on vajalikud organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Tuleb kirjeldada soovitud tulemus, leida probleemi juurpõhjus ning töötada välja lahendused. <ref name = "lean"> https://leanway.ee/pdca-teadusliku-lahenemise-tsukkel </ref>
PlaneeriPlaneerimis osa on riskijuhtimises kõige suurema osakaaluga. Selles etapis riskijuhtimise raamistik koostatakse ja disainitakse. Peab aru saama organisatsiooni kontekstist ja looma sellesse sobiva riskijuhtimise poliitika. Samuti tuleb hinnata välist konteksti ehk keskkonda, milles organisatsioon üritab saavutada oma eesmärke. Kindlustama peab integreerumise organisatsiooni protsessidesse, ressursside olemasolu, looma sisesed ja välised teavituse mehhanismid. <ref name = "Rava" />
 
'''Teosta (''Do'')''' – (tegevused eesmärkide saavutamiseks) rakenda protsessid/tegevused. Välja töötatud lahenduse või idee testimine pilootprojektina, et vältida eksliku lahenduse juurutamist koheselt ettevõtteüleselt <ref name = "lean" />
Riskijuhtimise elluviimise tsükkel sisaldab kahte põhikomponenti, milleks on a) riskide juhtimise raamitiku rakendamine ja b) riskijuhtimise protsessi rakendamine. Antud tsükli edukus on otseselt sõltuv eelmise tsükli põhjalikkusest ja kvaliteedist. Kui planeerimine on olnud piisav ning see on teostatud läbimõeldult, võib elluviimine olla juba suhteliselt valutu protsess. <ref name = "Rava" /> ▼
Ebapiisava planeerimise korral võib elluviimisel kaasneda rohkesti probleeme, mis tähendab pidevaid korrigeerivaid tegevusi, halvimal juhul riskijuhtimise juurutamine astuda sammu tagasi ehk minna tagasi eelmise, planeerimise, tsükli juurde. <ref name = "Rava" /> ▼
 
Riskijuhtimise elluviimise tsükkel sisaldab kahte põhikomponenti:
'''Kontrolli/uuri (Check)''' – (sisehindamise seire süsteem andmete kogumiseks) jälgi ja mõõda protsesse, nende vastavust organisatsiooni poliitikatele ja eesmärkidele. Kogu fakte tegemaks kindlaks, kas eesmärgid on saavutatud, mittevastavuse korral selgitage välja põhjused. Kogu protsessi kriitiliseks analüüsimiseks tuleb arvestada teosta ja kontrolli/uuri etappide erinevustega - olgu need positiivsed või negatiivsed. <ref> https://ivan999.ru/et/oborudovanie/harakteristika-shuharta-deminga-cikl-deminga-primer-po-delu.html </ref> ▼
Riskijuhtimise kontrollimise faasis peab organisatsioon riskijuhtimise tõhususe tagamiseks ning riskijuhtimise organisatsiooni toimivuse toetamise tagamiseks mõõtma riskijuhtimise toimivust indikaatorite osas, mis vaadatakse perioodiliselt üle nende sobivuse seisukohast; perioodiliselt mõõtma edenemist riskijuhtimise plaani täitmise ja sellest kõrvalekaldumise suhtes; perioodiliselt üle vaatama, kas riskijuhtimise raamstruktuur, poliitika ja plaan on endiselt sobivad organisatsiooni sise- ja väliskonteksti arvestades; aru andma riskidest, riskijuhtimise plaani täitmise seisust ja riskijuhtimise poliitika järgimisest; üle vaatama riskijuhtimise raamstruktuuri tõhusust. <ref name = "Rava" /> ▼
 
a) riskide juhtimise raamitiku rakendamine ja
'''Korrigeeri (Act)''' – (kompleksne sisehindamine, parendustegevuste kavandamine) analüüside põhjal võta ette tegevused protsesside toimimise parendamiseks takistamaks probleemide ja nende põhjustajate uut ilmnemist.▼
Tuginedes seire ja ülevaatuste tulemustele, peaksid olema tehtud ettepanekud ja otsused riskijuhtimise raamstruktuuri, poliitika ja plaani täiustamise osas. Need otsused peaksid viima organisatsiooni riskide haldamise ja tema riskijuhtimise kultuuri parendamisele. Parendamine leiab aset kogu organisatsiooni ulatuses, seega antud tsükli raames asetleidvad tegevused peavad olema kõikehõlmavad ja eksisteerima igal tasandil. <ref name = "Rava" /> ▼
 
b) riskijuhtimise protsessi rakendamine.
 
▲Riskijuhtimise elluviimise tsükkel sisaldab kahte põhikomponenti, milleks on a) riskide juhtimise raamitiku rakendamine ja b) riskijuhtimise protsessi rakendamine. AntudSelle tsükli edukus onsõltub otseselt sõltuv eelmise tsükli põhjalikkusest ja kvaliteedist. Kui planeerimine on olnud piisav ning see on teostatud läbimõeldult, võib elluviimine olla juba suhteliselt valutu protsess. <ref name = "Rava" />
==Päritolu==▼
▲Ebapiisava planeerimise korral võib elluviimisel kaasneda rohkesti probleeme, mis tähendab pidevaid korrigeerivaid tegevusi, halvimal juhul riskijuhtimise juurutamine astuda sammu tagasi ehk minna tagasi eelmise, planeerimise, tsükli juurde. <ref name = "Rava" />
 
▲'''Kontrolli/uuri (''Check'')''' – (sisehindamise seire süsteem andmete kogumiseks) jälgi ja mõõda protsesse, nende vastavust organisatsiooni poliitikatele ja eesmärkidele. Kogu fakte tegemaks kindlaks, kas eesmärgid on saavutatud, mittevastavuse korral selgitage välja põhjused. Kogu protsessi kriitiliseks analüüsimiseks tuleb arvestada teostateostamis- ja kontrollikontrollimis-/uuri etappideuurimisetappide erinevustega -, olgu need positiivsed või negatiivsed. <ref> https://ivan999.ru/et/oborudovanie/harakteristika-shuharta-deminga-cikl-deminga-primer-po-delu.html </ref>
1924. aastal töötas [[:en:Walter_A._Shewhart|Walter A. Shewhart]] [[:en:Bell_Labs|Bell Telephone Laboratories-st]] välja [[:en:Control_chart|statistilise kontrollkaardi kontseptsiooni]]. Tavaliselt peetakse seda statistilise kvaliteedi kontrolli valdkonna ametlikuks päritoluks. Kontrollikaart on 20. sajandi üks olulisemaid tehnoloogilisi leiutisi; temal on lihtne teoreetiline alus, seda on lihtne kasutada, seda saab rakendada paljudes äri-, teenindus- ja tööstusettevõtetes ning see on tõestatud tehnika muutlikkuse vähendamiseks ja kriitilise tähtsusega protsesside täiustamiseks. Oma tööga mõjutas ka teist inimesi, sealhulgas ka [[William Edwards Deming|W. Edwards Deming]]. <ref> Montgomery, Douglas. C., 2017, Quality Technology & Quantitative Management Volume 14 - Issue 4, "Systems for modern quality and business improvement" </ref>▼
▲Riskijuhtimise kontrollimise faasis peab organisatsioon riskijuhtimise tõhususe tagamiseks ning riskijuhtimise organisatsiooni toimivuse toetamise tagamiseks mõõtma riskijuhtimise toimivust indikaatorite osas, mis vaadatakse perioodiliselt üle nende sobivuse seisukohast; perioodiliselt mõõtma edenemist riskijuhtimise plaani täitmise ja sellest kõrvalekaldumise suhtes; perioodiliselt üle vaatama, kas riskijuhtimise raamstruktuur, poliitika ja plaan on endiselt sobivad organisatsiooni sise- ja väliskonteksti arvestades; aru andma riskidest, riskijuhtimise plaani täitmise seisust ja riskijuhtimise poliitika järgimisest; üle vaatama riskijuhtimise raamstruktuuri tõhusust. <ref name = "Rava" />
 
▲'''Korrigeeri (''Act'')''' – (kompleksne sisehindamine, parendustegevuste kavandamine) analüüside põhjal võta ette tegevused protsesside toimimise parendamiseks takistamaks probleemide ja nende põhjustajate uut ilmnemist.
1900. aastal sündinud ja 1993. aastal surnud William Edwards Demingi elu hõlmab peaaegu kogu sajandi - 20. sajandit. Ta lõi uue ülevaate, kuidas luua tootmisprotsessi käigus inimsuhteid. Ta sai teada, kuidas tuleks tootmisandmeid hankida ja kasutada. Mõistis kvaliteedi erilist rolli pidevas täiustamises. Täiendas W. Shewarti spetsifikatsioonide-tootmise-kontrollimise tsüklit ja muutis selle õppimise ja täiustamise tsükliks kõigile, kes soovivad oma protsesse täiendada (PDCA tsükkel). <ref> Adler, Yuri, Shper, Vladimir, 2015, Current Issues of Business & Law, Vol. 10, p197-226 "The Ideas of Dr. W. E. Deming and their Fate" http://www.kv.ef.vu.lt/wp-content/uploads/2010/10/ARTICLE-adler-shper.pdf </ref> Ta tegi PDCA tsükli populaarseks ja paljud peavad teda kaasaegse kvaliteedikontrolli isaks; siiski nimetas ta seda alati "Shewharti tsükliks". Hiljem muutis Deming oma karjääris PDCA tsükli järgmiseks: "Plan, Do, Study, Act" ehk PDSA-ks, kuna ta tundis, et "kontroll" rõhutas kontrolli asemel analüüsi. Asendades "kontroll" etapi "õpi" etapiga, saadi paremini aru, et esialgu tuleb uurida katse tulemusi ja seejärel hüpoteesi kontrollimiseks, tegema tulemuste põhjal kohandusi<ref>{{Netiviide|autor=Lean Thinking|url=https://blogs.mtu.edu/improvement/2013/10/11/pdca-vs-pdsa/|pealkiri=PDCA vs. PDSA|väljaanne=Michigan Tech|aeg=11. oktoober 2013|vaadatud=12.12.2020}}</ref>. Kvaliteedijuhtimise pioneer W. Edwards Deming lõi klassikaks saanud käsitluse, kuidas pidevalt süsteemselt täiustada tegevuste ja eesmärkide vahelist suhet.▼
▲Tuginedes seire ja ülevaatuste tulemustele, peaksid olema tehtud ettepanekud ja otsused riskijuhtimise raamstruktuuri, poliitika ja plaani täiustamise osas. Need otsused peaksid viima organisatsiooni riskide haldamise ja tema riskijuhtimise kultuuri parendamisele. Parendamine leiab aset kogu organisatsiooni ulatuses, seega antudpeavad selle tsükli raames asetleidvad tegevused peavad olema kõikehõlmavad ja eksisteerima igal tasandil. <ref name = "Rava" />
 
▲==Päritolu==
 
▲1924. aastal töötas [[:en:Walter_A._Shewhart|Walter A. Shewhart]] ettevõttes [[:en:Bell_Labs|Bell Telephone Laboratories-st]] välja [[:en:Control_chart|statistilise kontrollkaardi kontseptsiooni]]. Tavaliselt peetakse seda statistilise kvaliteedi kontrolli valdkonna ametlikuks päritoluks. Kontrollikaart on 20. sajandi üks olulisemaid tehnoloogilisi leiutisi; temal on lihtne teoreetiline alus, seda on lihtne kasutada, seda saab rakendada paljudes äri-, teenindus- ja tööstusettevõtetes ning see on tõestatud tehnika muutlikkuse vähendamiseks ja kriitilise tähtsusega protsesside täiustamiseks. Oma tööga mõjutas ka teist inimesi, sealhulgas ka [[William Edwards Deming|W. Edwards Deming]]. <ref> Montgomery, Douglas. C., 2017, Quality Technology & Quantitative Management Volume 14 - Issue 4, "Systems for modern quality and business improvement" </ref>
 
▲1900. aastal sündinud ja 1993. aastal surnud William Edwards Demingi elu hõlmab peaaegu kogu sajandi -– 20. sajanditsajandi. Ta lõi uue ülevaate, kuidas luua tootmisprotsessi käigus inimsuhteid. Ta sai teada, kuidas tuleks tootmisandmeid hankida ja kasutada. Mõistis kvaliteedi erilist rolli pidevas täiustamises. Täiendas W. Shewarti spetsifikatsioonide-tootmise-kontrollimise tsüklit ja muutis selle õppimise ja täiustamise tsükliks kõigile, kes soovivad oma protsesse täiendada (PDCA tsükkel). <ref> Adler, Yuri, Shper, Vladimir, 2015, Current Issues of Business & Law, Vol. 10, p197-226 "The Ideas of Dr. W. E. Deming and their Fate" http://www.kv.ef.vu.lt/wp-content/uploads/2010/10/ARTICLE-adler-shper.pdf </ref> Ta tegi PDCA tsükli populaarseks ja paljud peavad teda kaasaegse kvaliteedikontrolli isaks; siiski nimetas ta seda alati "Shewharti tsükliks". Hiljem muutis Deming oma karjääris PDCA tsükli järgmiseks: "Plan, Do, Study, Act" ehk PDSA-ks, kuna ta tundis, et "kontroll" rõhutas kontrolli asemel analüüsi. Asendades "kontroll" etapi "õpi" etapiga, saadi paremini aru, et esialgu tuleb uurida katse tulemusi ja seejärel hüpoteesi kontrollimiseks, tegema tulemuste põhjal kohandusi<ref>{{Netiviide|autor=Lean Thinking|url=https://blogs.mtu.edu/improvement/2013/10/11/pdca-vs-pdsa/|pealkiri=PDCA vs. PDSA|väljaanne=Michigan Tech|aeg=11. oktoober 2013|vaadatud=12.12.2020}}</ref>. Kvaliteedijuhtimise pioneer W. Edwards Deming lõi klassikaks saanud käsitluse, kuidas pidevalt süsteemselt täiustada tegevuste ja eesmärkide vahelist suhet.
 
==Nõrkused==
44. rida ⟶ 48. rida:
<i>'''Tundmatute muutujate lubamine''' </i>
 
See on samm-sammulinesammsammuline protsess. Töötab kõige veatumalt siis, kui tingimused on prognoositavad. Kui projekt hõlmab tundmatuid muutujaid, siis tsükkel seda ei arvesta.
 
<i>'''Hädaolukord ja kiirus''' </i>
61. rida ⟶ 65. rida:
 
Need, kes plaanivad ja kellele antakse protsessimuutused ellu viia, võivad eesmärgi mitte saavutada. Samuti on raske hinnata üksikisikute tulemuslikkust, kuna see keskendub meeskonnatööle ja koostööle.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://en.wikipedia.org/wiki/PDCA|pealkiri=PDCA|väljaanne=Wikipedia|aeg=|vaadatud=20.11.2020}}</ref>
 
 
 
==Demingi ring ja riskijuhtimine==
[[File:Deming3.png|pisi|Application of PDCA cycle in risk management project|link=Special:FilePath/Deming3.png]]
Protsessilähenemine võimaldab organisatsioonil planeerida oma protsesse ja nende koostoimeid.
PDCA tsükkel võimaldab organisatsioonil tagada oma protsesside jaoks piisava ressurssivajaduseressursivajaduse ja juhtimise ning parendamisvõimaluste kindlaksmääramise ja tegutsemise.
Riskipõhine mõtlemine võimaldab organisatsioonil kindlaks teha tegurid, mis võivad põhjustada selle protsesside ja kvaliteedijuhtimissüsteemi kavandatud tulemustest kõrvalekaldumise, kehtestada ennetavad kontrollid negatiivsete mõjude minimeerimiseks ja nende tekkimise võimaluste maksimaalseks kasutamiseks.
Riskipõhine mõtlemine on mõjusa kvaliteedijuhtimissüsteemi saavutamiseks hädavajalik. <ref name = "Rava" />
74. rida ⟶ 76. rida:
Võimalused võivad tekkida kavatsetud tulemuse saavutamiseks soodsa olukorra tagajärjel, milleks võib olla näiteks asjaolude kogum, mis võimaldab organisatsioonil meelitada kliente, arendada välja uusi tooteid ja teenuseid, vähendada jäätmeid või parendada tootlikkust. Võimalustega tegelemise meetmed võivad sisaldada ka seonduvate riskide kaalutlemist. Risk on määramatuse mõju ja mistahes määramatusel võib olla positiivseid või negatiivseid mõjusid. Riskist tulenev positiivne kõrvalekalle võib anda võimaluse, kuid mitte kõik riski positiivsed mõjud ei loo võimalusi. <ref name="Rava" />
 
 
== Viited ==
{{viited}}
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Demingi_ring"