Nissi kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
6. rida:
 
== Ajaloost ==
Algne kirik ehitati 1501. aastal, tolleaegse [[maahärra]] Johann Üksküll maatükile. Riisipere maahärra tegi samal 1501. aastal reisi [[Rooma]], kus ta palus tolleaegselt [[paavst]]ilt [[Aleksander VI]]-lt luba oma maatükile kabeli ehitamiseks. Paavst andiski loa ning [[pärgament|pärgamendile]] kirjutatikirjutatud tõendtõendi, mis on hiljem Riisipere mõisa kirjalaekast kaduma läinud. Valmis ehitatud uuele kirikule anti lähedal paikneva küla järgi nimeks [[Nissi]].<ref>[https://www.seltsimaja.ee/images/ajalugu/13/Noppeid_Nissi_kiriku_meetrikaraamatutest.pdf Nissi kiriku rajamise lugu]</ref>
 
1871. aastal ehitati kirikule uued tugevad müürid 52,5 meetri kõrguse [[historitsism|historitsistlik]]u torniga. [[7. oktoober|7. oktoobril]] 1873 pühitseti sisse uus ja avar kirik, millel oli kõrge üle Nissi metsade paistev torn. Ehitamiseks annetasid raha nii [[mõisnik]]ud kui ka kohalik rahvas.
13. rida:
[[Riia]]s valmistati Nissi kirikule vitraažaknad "Evangelist Johannes" ja "Apostel Peetrus" (H. Beyermann, 1902).
 
29. mail 1938 oli Nissi [[kogudus]]el järjekordne suurpäev. Peale põhjalikku remonti pühitses [[piiskop]] Nissi kiriku uuesti sisse. Kirikusse seati sisse [[elektrifitseerimine|elekter]], ehitati [[ahi|ahjud]], lisaks kaeti alumine kiriku seinaosa puitpaneelidega ja põrand [[vaip]]adega.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestikirikeelk19380525.2.16 Nissi kiriku pidupäev]</ref>
<gallery>
Nissi kirik2006.jpg|Vaade kagust