Christoph von Oldenburg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
3. rida:
Christoph oli Johanni vanuselt kolmas poeg ja seetõttu koolitati teda vaimulikuks. Kuid [[1520. aastad|1520. aastatel]] valis ta väejuhi elukutse ning oli hoolimata [[protestantlus|protestantlusse]] pöördumisest mõnda aega keiser [[Karl V]] teenistuses. [[1534]]. aastal, kui [[Taani]]s puhkes [[Krahvivaenus|kodusõda]] ja [[Lübeck]] püüdis riiki enda kontrolli alla saada, kutsus linn enda väejuhiks just Christophi, kes oli Taani kuningakojaga tihedates sugulussidemetes (tema vanaisa oli kuningas [[Christian I]] vend). Christoph nõustuski Lübecki ettepanekuga, lootes ilmselt ise Taani troonile tõusta. Ametlikult tegutses ta küll oma sugulase [[Christian II]] võimu taastamise nimel. Alanud sõjaline konflikt, [[Krahvivaenus]], sai oma nime just Christophi järgi.
 
Christoph tungis 1534. aasta suvel Lübecki vägede eesotsas Taanisse ning vallutas lühikese ajaga enamiku sellest. Ta kuulutas end [[Kopenhaagen]]is Christian II nimel valitsevaks regendiks, kuid suur osa Jüütimaad jäi tema rivaali [[Holsteini hertsog]]i Christiani võimu alla, kes lasi end samal ajal [[Christian III]] nime all Taani kuningaks kroonida. Christophil aga nii laia tuge polnud, et sarnastsellist akti korrata, ka Christian II vabastamine ebaõnnestus, sest teda hoiti vangistuses lossis, mis oli Christian III käes.
 
[[1535]]. aasta suveks oli Christian III enamiku Taanist enda kätte saanud ja Christophi toetajaskond sulas kokku. Samal ajal sekkus aktiivselt vaenusesse katoliiklik Mecklenburgi hertsog [[Albrecht VII (Mecklenburg)|Albrecht VII]], kes taotles samuti kuningakrooni. Christophi ja tema vahel algas rivaliteet, mis Christian III edusamme aga ainult soodustas. [[1536]]. aasta juulis olid nii Christoph kui ka Albrecht sunnitud sissepiiratud Kopenhaagenis tema vägedele alistuma.
 
Hiljem ei suutnud Christoph enam Põhja-Saksa poliitilises elus suurt rolli mängida, ehkki osales veel protestantlike vürstide poolel mitmes sõjalises konfliktis keisri vastu. Oma viimased eluaastad veetis protestantlik krahv aga [[klooster|kloostris]].