Rabamännik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 201 baiti ,  1 aasta eest
resümee puudub
(Lisasin viidetele pealkirjad)
Resümee puudub
{{Keeletoimeta|kuu=detsember|aasta=2020}}{{Toimeta|kuu=detsember|aasta=2020}}
[[Fail:Rabamänd Väätsa rabas.jpg|pisi|Rabamänd (''Pinus sylvestris'' var. ''nana'') [[Väätsa looduskaitsealallooduskaitseala]]l Järva maakonnas.]]
'''Rabamännik''' on kuivendatud looduslik puisraba<ref>{{Netiviide|autor=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Bog|pealkiri=Bog|väljaanne=|aeg=2020|vaadatud=}}</ref>. Looduslikes puisrabades esineb üksikuid mände ning kuivendamise tagajärjena ei suuda ülejäänud puuliigid vähese vee nimel konkureerida.<ref>{{Netiviide|autor=Turja, K|url=https://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/Jaanuse_Artiklite_koopiad/kasvukohatyypide.klassifikatsioon.Paal.pdf|pealkiri=Metsataimekatte mitmekesisus ja seda mõjutavad tegurid|väljaanne=|aeg=2006|vaadatud=}}</ref> Rabamännikute levimist soodustab kuiv kliima ning sellest tulenev mulla kuivenemine.<ref>{{Netiviide|autor=Mari Müür|url=https://www.botany.ut.ee/kaitsmine2009/Mari_Myyr_bak.pdf|pealkiri=Kuivendamise mõju märgalde taimekooslustele ning nende taastamine|väljaanne=|aeg=2009|vaadatud=}}</ref>
== Rabamänd ==
[[Rabamänd]] (''[[Rabamänd|Pinus sylvestris]]''[[Konksmänd| var. ''nana'')]] on [[harilik mänd|hariliku männi]] üks teisendeid. Harilik mänd on seejuures Eesti ainus looduslik männiliik ja samas levinuim puu Eesti metsades.<ref>{{Netiviide|autor=WikipediaAin Raal|url=https://enet.wikipedia.org/wiki/Bog_pineEri:Raamatuotsimine?isbn=9789949321155|pealkiri=BogSeitse pinetervendavat puud|väljaanne=|aeg=20152012|vaadatud=}}</ref>Mänd onTüüpiline Eestirabamänd ainuson loodusliktavaliselt männiliikmadal, jatüvi samason levinuimokslik puuning Eestimattunud metsadesosaliselt turbasamblasse.<ref>{{Netiviide|autor=AinÜlo RaalTamm|url=httpshttp://etvana.wikipedialoodusajakiri.orgee/wikieesti_loodus/Eri:Raamatuotsimine?isbn=9789949321155EL/vanaweb/0101/ylo.html|pealkiri=SeitseMänd tervendavat- vastupidavuse puudsümbol|väljaanne=|aeg=2012xxx|vaadatud=}}</ref>
 
== Taimestik ==
Rabamännikutes ja metsasoodes on levinud järgmised [[Turbasamblalised|turbasamblad]]: [[pruun turbasammal]], [[lilla turbasammal]], [[Läänemere turbasammal]] ning [[lepa turbasammal]].<ref>{{Netiviide|autor=Eckstein, J ; Leuschner, H.H ; Bauerochse, A ; Sass-Klaassen, U|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/pdf/10.1034/j.1600-0706.2001.940305.x (|pealkiri=Subfossil bog-pine horizons document climate and ecosystem changes during thie mid-holocene|väljaanne=|aeg=2001|vaadatud=}}</ref> Iseloomulikud rabamännikule on kanarbik ([[Kanarbik|''Calluna'' ''vulgaris'')]], harilik kukemari (''[[Harilik kukemari|Empetrum nigrum]]''), harilik jõhvikas (''Vaccinium [[Jõhvikas (perekond)|oxycoccus]]''), harilik sinihelmikas (''[[Harilik sinihelmikas|Molinia caerulea]]''), tupp-villpea (''[[Tupp-villpea|Eriophorum vaginatum]]''), pudeltarn (''[[Pudeltarn|Carex rostrata]]''), harilik luga [[Harilik luga|(''Juncus'' ''effusus'']]) ja ümaralehine huulhein [[Ümaralehine huulhein|(''Drosera rotundifolia'']]).<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://sac.jncc.gov.uk/habitat/H91D0/|pealkiri=Bog Woodland|väljaanne=|aeg=2020|vaadatud=}}</ref> <ref>{{Netiviide|autor=Kristy Paterson|url=http://www.ipcc.ie/a-to-z-peatlands/bog-woodlands/|pealkiri=Bog woodands|väljaanne=|aeg=2019|vaadatud=}}</ref> Rabamännik on väga marjarikas, seal on palju mustikaid, pohli ja jõhvikaid. Peale marjade leidub rabamännikus ka suurel hulgal seeni.<ref>{{Netiviide|autor=Jaanus Paal|url=https://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/Jaanuse_Artiklite_koopiad/kasvukohatyypide.klassifikatsioon.Paal.pdf.|pealkiri=Eesti taimekatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon|väljaanne=|aeg=1999|vaadatud=}}</ref>
 
== Kasvukoht ==
Mänd talub äärmuslikke kasvutingimusi, nii kuuma kui ka külma. Mändi võib leida liivaluidetel, nõmmedel kui ka soodes ja rabades. Soodes ja rabades kasvavad männid moodustavadki rabamänniku. Mänd suudab kasvada nii happelisel mullal kui ka karbonaadirikkal pinnasel. <ref>{{Netiviide|autor=CABI|url=https://books.google.ee/books/about/Pines_of_Silvicultural_Importance.html?id=DB8dCbmgQ74C&redir_esc=y&fbclid=IwAR2BlIBHDU2ulNCc1iVsagReA0D-AzfahbcsCIMaDKw7Wka-mYjBIdC6y_I|pealkiri=Pines of silvicultural importance|väljaanne=|aeg=2002|vaadatud=}}</ref>
 
== Iseloomustus ==
Tüüpiline rabamänd on tavaliselt madal, tüvi on okslik ning mattunud osaliselt turbasamblasse.<ref>{{Netiviide|autor=Ülo Tamm|url=http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0101/ylo.html?fbclid=IwAR0mkFpn5ouF30htx9sXAHDkxs1a5Oru2HfUdALGagD-1gpFN8RYTa7Z0ok|pealkiri=Mänd - vastupidavuse sümbol|väljaanne=|aeg=xxx|vaadatud=}}</ref>
 
== Viited ==