'''Hüdrauliline erijuhtivus''' (<math>k</math>; <math>\tfrac{kg}{m \times s \times MPa}</math>, <math>\tfrac{mmol}{m \times s \times kPa}</math>) iseloomustab juhtkudede (siin [[ksüleem]]) kui poorse materjali veejuhtevõimet. See on võrdeline kindla pikkuse ja ristlõike pindalaga ksüleemilõiku läbiva vee vooluhulga ja voolu tekitava rõhugradiendi (<math>\tfrac{dP}{dx}</math>, <math>\tfrac{MPa}{m}</math>) suhtega<ref name=":0">{{Cite journal|last1=Cruiziat|first1=Pierre|title=Hydraulic architecture of trees: main concepts and results|journal=Annals of forest science|volume=59|issue=7|pages=723–752|date=2002|last2=Cochard|first2=Hervé|last3=Améglio|first3=Thierry}}</ref>. Seega on <math>k</math> leitav oksalõigu pikkuse (<math>L</math>, m) ja vastava [[Hüdrauliline juhtivus|hüdraulilise juhtivuse (<math>K</math>]]) korrutamise teel, jagatud ristlõike pindalaga (<math>A_s</math>)<ref>{{Cite journal|last1=Nijsse|first1=J.|title=Xylem hydraulic conductivity related to conduit dimensions along chrysanthemum stems|journal=Journal of Experimental Botany|volume=52|issue=355|pages=319–327|date=2001|last2=Van der Heijden|first2=GWAM|last3=Van Ieperen|first3=W.|last4=Keijzer|first4=C. J.|last5=Van Meeteren|first5=U.}}</ref>:
<math>k = \frac{KL}{A_s}</math>
Mida suurem on hüdrauliline erijuhtivus, seda väiksem on tema pöörväärtus -– eritakistus (<math>r</math>)<ref name=":0" />. Praktikas arvutatakse <math>k</math> enamasti vastavalt järgmisele valemile<ref>{{Cite journal|last1=Reid|first1=Douglas EB|title=A unified nomenclature for quantification and description of water conducting properties of sapwood xylem based on Darcy's law|journal=Tree physiology|volume=25|issue=8|pages=993–1000|date=2005|last2=Silins|first2=Uldis|last3=Mendoza|first3=Carl|last4=Lieffers|first4=Victor J.}}</ref>:
<math>k = \frac{QL\eta}{A_s \Delta \Psi}</math>
kus <math>k</math> on hüdrauliline erijuhtivus (<math>m^2</math>), <math>L</math> -– transporditee pikkus (<math>m</math>) ja <math>A_s</math> – [[maltspuit|maltspuidu]] ristlõikepindala (<math>m^2</math>), <math>\Delta \Psi</math> -– veepotensiaalideveepotentsiaalide vahe (<math>Pa</math>) ja <math>\eta</math> -– vedeliku dünaamiline viskoossus (ingl. k. ''dynamic viscosity''; <math>Pa \times s</math>).
== Vedeliku viskoosusviskoossus ==
HüdraulisteHüdrauliliste mõõtmiste puhul tuleb kindlasti arvestada vedeliku viskoossusega, mis sõltub lahutunudlahustunud ainete sisaldusest. Näiteks kontsentreeritud suhkrulahus on üsna viskoosne ja aeglustab märkimisväärselt voolu<ref name=":0" />.
