Viskoossus: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:University_of_Queensland_Pitch_drop_experiment-white_bg.jpg|pisi|[[Pigi]] viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et võtabsellise aastaidtilga ennemoodustumiseks kuikulub moodustub selline tilkaastaid]]

'''Viskoossus''' (ladina keeles ''viscosus'' 'kleepuv') on [[voolis]]te ([[vedelik]]e ja [[gaas]]ide) molekulide [[sisehõõrdumine |sisehõõrdumisest]] tingitud voolamise võime/omadus. Viskoossuse toimet on lihtne ette kujutada, kui [[laminaarne voolamine|laminaarsel (keeristeta) voolamisel]] [[vedelik]]u kihid liiguvad üksteise suhtes. Kihtide libisemispinnal tekib [[hõõre]], mis püüab pidurdada nende omavahelist liikumist. Mida suurem on takistav [[jõud]], seda enam on vedeliku [[voolamine]] takistatud ja vastavalt seda sitkem on vedelik.

[[Füüsikaline suurus |Füüsikalise suurusena]] väljendab viskoossus [[sisehõõrdumine |sisehõõrdumise]] määra. Eristatakse [[dünaamiline viskoossus |dünaamilist viskoossust]] (tähis <math>\eta</math>, ka <math>\mu</math>) ja [[kinemaatiline viskoossus |kinemaatilist viskoossust]] (tähis <math>\nu</math>).

:<math>\nu = \frac{\mu}{\rho} </math>.,

Vedeliku viskoossust mõõdetakse [[viskosimeeter|viskosimeetriga]]. [[dünaamiline viskoossus|Dünaamilise viskoossuse]] mõõtühikuks on [[SI-süsteemi süsteempõhiühikud|SI-süsteemis]]is [[paskalsekund]] ([[Paskal|Pa]]&middot;[[Sekund|s]]&nbsp;= [[kilogramm|kg]]/([[sekund|s]]&middot;[[meeter|m]])), [[CGS-süsteem]]is aga [[puaas]].

Dünaamilise viskoossuse määramine [[viskosimeeter|viskosimeetrviskosimeetriga]]iga on tülikas ja aeganõudev. Tööstuslikus praktikas leiab seetõttu rohkeltsageli kasutamist [[suhteline viskoossus|suhtelise viskoossuse]] määramine.: Selliselvedeliku juhulviskoossust võrreldakse vedeliku viskoossust tavalise destilleeritud vee viskoossusega. Võrdlemine käib nii, et võrreldakse kindla koguse uuritava vedeliku väljavoolamise aega läbi kalibreeritud ava või [[kapillaar]]i sama koguse vee väljavoolamise ajaga. Mida suurem on vedeliku viskoossus, seda enam kulub aega vedeliku väljavoolamiseks.

[[SI-süsteem]]is on dünaamilise viskoossuse ühik [[paskal|Pa]]·[[sekund|s]] ja kinemaatilise viskoossuse ühik [[meeter|m]]²·[[sekund|s]]⁻¹. Praktikas kasutatakse väikese viskoossusega aine korral Si ühiku Pa·s asemel sageli tuhat korda väiksemat ühikut mPa·s.

[[CGS-süsteem]]is mõõdetakse dünaamilist viskoossust [[puaas]]ides (tähis P), kusjuures 1 Pa·s = 10 P = 1000 cP (sentipuaasi). Kinemaatilise viskoossuse vana ühik on [[stooks]] (tähis St), kusjuures 1 St = 10⁻⁴ m²/s.

Vanadest ühikutest on veel kasutusel järgmised viskoossuse ühikud.:

Soovitatavaks hüdrovedeliku viskoossuseks loetakse cau 20–100 cSt.

Suurim viskoossus lähtudes külmalt käivitamise tingimusest cau 800–2000 cSt.

Minimaalne viskoossus lähtudes määrimistingimustest cau 10 cSt.

Määrdeainete ja [[hüdrovedelik]]e markeerimisel on aluseks nende viskoossus, mis on vedeliku markeeringus näidatud arvulise väärtusena. Kuna vedelike viskoosusviskoossus ei ole konstantne, siis peab markeeringus toodud viskoossus vastama kindlatele tingimustele. Siin on eri standardite poolt kehtestatud markeerimise alustes suured erinevused. Näiteks ISO-standard määratleb vedelikud viskoossuse järgi temperatuuril 40&nbsp;°C, aga DIN-standard temperatuuril 50&nbsp;°C. Siingi on erineva markeeringuga vedelike võrdlemiseks vajalikud üleminekutabelid.

* [[Reynoldsi arv]]

* [[Vedelike füüsikalised omadused]]