Rabamännik: erinevus redaktsioonide vahel

pilt ja nimed
Resümee puudub
(pilt ja nimed)
{{Keeletoimeta|kuu=detsember|aasta=2020}}
{{Keeletoimeta|kuu=detsember|aasta=2020}}'''Rabamännik''' on kuivendatud looduslik puisraba<ref>{{Netiviide|autor=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Bog|pealkiri=Bog|väljaanne=|aeg=2020|vaadatud=}}</ref>. Looduslikes puisrabades esineb üksikuid mände ning kuivendamise tagajärjena ei suuda ülejäänud puuliigid vähese vee nimel konkureerida.<ref>{{Netiviide|autor=Turja, K|url=https://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/Jaanuse_Artiklite_koopiad/kasvukohatyypide.klassifikatsioon.Paal.pdf|pealkiri=Metsataimekatte mitmekesisus ja seda mõjutavad tegurid|väljaanne=|aeg=2006|vaadatud=}}</ref> Rabamännikute levimist soodustab kuiv kliima ning sellest tulenev mulla kuivenemine.<ref>{{Netiviide|autor=Mari Müür|url=https://www.botany.ut.ee/kaitsmine2009/Mari_Myyr_bak.pdf|pealkiri=Kuivendamise mõju märgalde taimekooslustele ning nende taastamine|väljaanne=|aeg=2009|vaadatud=}}</ref>
<gallery>
Fail:Rabamänd Väätsa rabas.jpg|Rabamänd (Pinus sylvestris var. nana) Väätsa looduskaitsealal Järva maakonnas.
{{Keeletoimeta|kuu=detsember|aasta=2020}}</gallery>'''Rabamännik''' on kuivendatud looduslik puisraba<ref>{{Netiviide|autor=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Bog|pealkiri=Bog|väljaanne=|aeg=2020|vaadatud=}}</ref>. Looduslikes puisrabades esineb üksikuid mände ning kuivendamise tagajärjena ei suuda ülejäänud puuliigid vähese vee nimel konkureerida.<ref>{{Netiviide|autor=Turja, K|url=https://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/Jaanuse_Artiklite_koopiad/kasvukohatyypide.klassifikatsioon.Paal.pdf|pealkiri=Metsataimekatte mitmekesisus ja seda mõjutavad tegurid|väljaanne=|aeg=2006|vaadatud=}}</ref> Rabamännikute levimist soodustab kuiv kliima ning sellest tulenev mulla kuivenemine.<ref>{{Netiviide|autor=Mari Müür|url=https://www.botany.ut.ee/kaitsmine2009/Mari_Myyr_bak.pdf|pealkiri=Kuivendamise mõju märgalde taimekooslustele ning nende taastamine|väljaanne=|aeg=2009|vaadatud=}}</ref>
 
=== Rabamänd ===
 
=== Taimestik ===
Rabamännikutes ja metsasoodes on levinud järgmised turbasamblad: pruun turbasammal, lilla turbasammal, Läänemere turbasammal ning lepa turbasammal.<ref>{{Netiviide|autor=Eckstein, J ; Leuschner, H.H ; Bauerochse, A ; Sass-Klaassen, U|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/pdf/10.1034/j.1600-0706.2001.940305.x (|pealkiri=Subfossil bog-pine horizons document climate and ecosystem changes during thie mid-holocene|väljaanne=|aeg=2001|vaadatud=}}</ref> Iseloomulikud rabamännikule on kanarbik ([[Kanarbik|''Calluna'' ''vulgaris'')]], harilik kukemari (''[[Harilik kukemari|Empetrum nigrum]]''), harilik jõhvikas (''Vaccinium [[Jõhvikas (perekond)|oxycoccus]]''), harilik sinihelmikas (''[[Harilik sinihelmikas|Molinia caerulea]]''), tupp-villpea (''[[Tupp-villpea|Eriophorum vaginatum]]''), pudeltarn (''[[Pudeltarn|Carex rostrata]]''), harilik luga [[Harilik luga|(''Juncus'' ''effusus'']]) ja ümaralehine huulhein [[Ümaralehine huulhein|(''Drosera rotundifolia'']]).<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://sac.jncc.gov.uk/habitat/H91D0/|pealkiri=Bog Woodland|väljaanne=|aeg=2020|vaadatud=}}</ref> <ref>{{Netiviide|autor=Kristy Paterson|url=http://www.ipcc.ie/a-to-z-peatlands/bog-woodlands/|pealkiri=Bog woodands|väljaanne=|aeg=2019|vaadatud=}}</ref> Rabamännik on väga marjarikas, seal on palju mustikaid, pohli ja jõhvikaid. Peale marjade leidub rabamännikus ka suurel hulgal seeni.<ref>{{Netiviide|autor=Jaanus Paal|url=https://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/Jaanuse_Artiklite_koopiad/kasvukohatyypide.klassifikatsioon.Paal.pdf.|pealkiri=Eesti taimekatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon|väljaanne=|aeg=1999|vaadatud=}}</ref>
 
=== Kasvukoht ===
Anonüümne kasutaja