Rabamännik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 12 baiti ,  1 aasta eest
grammatika
(teksti.)
Märgised: Visuaalmuudatus tekstilink teise vikisse Veebilink wikipediale
 
(grammatika)
Rabamände on kahte liiki, [[:en:Halocarpus_bidwillii|Halocarpus bidwillii]] ning [[Konksmänd|Pinus uncinata]]. H. bidwillii on iseloomulik Uus-Meremaale ning P. Uncinata on iseloomulik Põhja - Euroopale.<ref>{{Netiviide|autor=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Bog_pine|pealkiri=Bog pine|väljaanne=|aeg=2015|vaadatud=}}</ref> H. bidwillii välimuselt meenutab põõsast kasvades kuni 3,5 meetri kõrguseks. Koor on punakat või pruuni värvi ning lehed värskelt on rohelised, kuid kuivades võivad need muutuda pruunikaks või punaseks.<ref>{{Netiviide|autor=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Halocarpus_bidwillii|pealkiri=Halocarpus bidwillii|väljaanne=|aeg=2020|vaadatud=}}</ref>
 
==== Taimeliigid ====
Rabamännikutes ja metsasoodes on levinumad järgmised turbasamblad: pruun turbasammal , lilla turbasammal, Läänemere turbasammal ning lepa turbasammal.<ref>{{Netiviide|autor=Eckstein, J ; Leuschner, H.H ; Bauerochse, A ; Sass-Klaassen, U|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/pdf/10.1034/j.1600-0706.2001.940305.x (|pealkiri=Subfossil bog-pine horizons document climate and ecosystem changes during thie mid-holocene|väljaanne=|aeg=2001|vaadatud=}}</ref> Iseloomulikud rabamännikule on soostunud, muljutud, sinipäine, murakas, jõhvikas ning putuktoiduline huulhein avatumates kohtades. Rabamännik on väga marja rikas - seal on palju mustikaid, mustikaid ja jõhvikaid. Peale marjade leidub rabamännikul ka suuremal hulgal seeni.<ref>{{Netiviide|autor=Jaanus Paal|url=https://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/Jaanuse_Artiklite_koopiad/kasvukohatyypide.klassifikatsioon.Paal.pdf.|pealkiri=Eesti taimekatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon|väljaanne=|aeg=1999|vaadatud=}}</ref>
 
===== Kasvukoht =====
Kuna mänd talub äärmuslikke kasvutingimusi, nii kuuma kui külma. Mändi võib leida liivaluidetel, nõmmedel kui ka soodes ja rabades. Soodes ja rabades leitavad männid moodustavadki rabamänniku. Mänd suudab kasvada nii happelisel mullal kui ka karbonaadirikkal pinnasel. <ref>{{Netiviide|autor=CABI|url=https://books.google.ee/books/about/Pines_of_Silvicultural_Importance.html?id=DB8dCbmgQ74C&redir_esc=y&fbclid=IwAR2BlIBHDU2ulNCc1iVsagReA0D-AzfahbcsCIMaDKw7Wka-mYjBIdC6y_I|pealkiri=Pines of silvicultural importance|väljaanne=|aeg=2002|vaadatud=}}</ref>
 
====== Iseloomustus ======
Tüüpiline rabamänd on tavaliselt madal, tüvi on okslik ning mattunud osaliselt turbasamblasse. Tavaliselt madala, kõverdunud tüve ning laia ja korrapäratu võraga puu, mille kuju on vorminud tugevad meretuuled. <ref>{{Netiviide|autor=Ülo Tamm|url=http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0101/ylo.html?fbclid=IwAR0mkFpn5ouF30htx9sXAHDkxs1a5Oru2HfUdALGagD-1gpFN8RYTa7Z0ok|pealkiri=Mänd - vastupidavuse sümbol|väljaanne=|aeg=xxx|vaadatud=}}</ref>
 
Anonüümne kasutaja