Naiskodukaitse: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ekarj000 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
PResümee puudub
55. rida:
==Tegevus==
 
Naiskodukaitse väljaõpe jaguneb baasväljaõppeks, erialaväljaõppeks, juhtide õppeks ja instruktorite õppeks. Naiskodukaitse baasväljaõppe (BVÕ) eesmärgiks on anda kõikidele liikmetele alusteadmised, mis võimaldavad neil organisatsioonis tegutseda ja erialaselt spetsialiseeruda. Liikmele on üldjuhul kohustuslik läbida baasväljaõpe täies mahus kahe aasta jooksul pealepärast organisatsiooniga liitumist. 
 
PealePärast baasväljaõppe läbimist valib liige endale eriala, millele spetsialiseeruda. Erialad, millele Naiskodukaitses spetsialiseeruda saab, on avalikud suhted, meditsiin, side ja staap, toitlustamine, kultuur, sport, formeerimine ja noortejuht. Igas ringkonnas on moodustatud ülalmainitud erialagrupid, igal erialagrupil on grupijuht, kes koordineerib grupi tegevust.
 
Juhtide ja instruktorite õpe viiakse läbi Kaitseliidu Koolis. Erialaseid üle-eestilisi kursuseid viib läbi ka Naiskodukaitse.
 
Üle aasta toimub üleriigiline NKK spordilaager, lisaks korraldatakse väiksemaid kohapealseid laagreid. Osaletakse KLKaitseliidu suvepäevadel, [[võidupüha]] paraadil, laske- ja muudel spordivõistlustel. Populaarseks on kujunenud eneseületamist nõudev patrullvõistlus Naiskodukaitse koormusmatk. Meestega võrdselt on NKK võistkonnad osalenud ka [[Eel-Erna|Eel-Ernal]], [[Erna retk]]el, [[Põrgupõhja retk]]el, Admiral Pitka luureretkel ja lugematul arvul väiksematel võistlustel.
 
Loomulikult tähistatakse [[Eesti Vabariigi aastapäev]]a ja [[võidupüha]], lisaks veel Naiskodukaitse aastapäeva, Kaitseliidu aastapäeva ja Naiskodukaitse mälestuspäeva.
82. rida:
 
Õigused:
* võtta osa Naiskodukaitse väljaõppest ja muust tegevusest;
* olla valitud Naiskodukaitse kollegiaalsetesse organitesse või valitavale kohale käesolevas põhikirjas kehtestatud korras;
* saada Naiskodukaitse liikmele kehtestatud ergutusi, soodustusi ja hüvitusi;
* kanda kehtestatud korras Naiskodukaitse vormiriietust, embleeme ja tunnuseid.
 
Kohustused:
* võtta osa Naiskodukaitse väljaõppest ja tegevusest vastavates juhendites kehtestatud ulatuses ja korras;
* täita juhatuste otsuseid ning juhtide seaduslikke käske ja korraldusi;
* tasuda liikmemaksu.
 
== Ajalugu ==
 
Naiskodukaitse (NKK) '''loodi [[2. september|2. septembril]] [[1927]]''' Kaitseliidu ülema käskkirjaga '''Kaitseliidu''' (KL) '''eriorganisatsioonina'''. Naiskodukaitse asutamise põhjuseks sai asjaolu, et riik ootas KLKaitseliidu ülesehitamisel abi kõigilt oma kodanikelt.
 
[[1. detsember|1. detsembril]] [[1924]] Nõukogude Venemaa poolt Eestis mahitatud kommunistlik riigipöördekatse andis tõuke NKK arengule.
 
Detsembris 1924 loodi esimesed NKK jaoskonnad – tookordsiis küll Kaitseliidu naisüksuste nime all. Esimeseks nende hulgas võib pidada KLKaitseliidu Tallinna Maleva Kalevi malevkonna juurde Eesti Naisseltsi Tallinna juhatuse poolt ellukutsutudellu kutsutud naisüksust "Lindade kompanii". NKK loomisel oli eeskujuks paljuski Soomes juba populaarsust võitnud samalaadne organisatsioon [[Lotta Svärd]], mis loodi [[1921]]. aastal sealse Kaitseliidu toetuseks.
 
NKK oli oma aja kohta väga edumeelne naisorganisatsioon. Sellesse kuulumine oli ühiskonnas prestiižne, sest liikmeks vastuvõtmisel kaaluti soovijaid väga hoolikalt. Enamuse liikmeskonnast moodustasid vastutust kanda oskavad ja haritud naised nagu taluperenaised, õpetajad, kontoriametnikud. Enne Teist maailmasõda kuulus NKK ridadesse pea 17 000 liiget üle Eesti. NKK juhtkond koosnes eranditult Eesti ühiskonnas tuntud ja tunnustatud tegelastest.
 
KLKaitseliidu eriorganisatsioonina töötasid NKK jaoskonnad samanimeliste KLKaitseliidu üksuste juures. NKK peamised tegevusvaldkonnad olid majandus-, toitlustus-, sanitaar- ja propagandaala.
 
[[27. juuni]]l [[1940]] '''likvideeriti''' NKK koos KLKaitseliidu ja teiste eriorganisatsioonidega kohe pärast [[juunipööre]]t [[27. juuni]]l 1940.
 
[[17. veebruar]]il [[1990]] võeti KLKaitseliidu taastamisel aluseks kunagised programmdokumendid ning ajutises põhikirjas sätestati muuhulgas ka KLKaitseliidu naisorganisatsiooni loomine.
 
[[30. märts]]il 1990 [[Konguta]]s ja suvel [[Järvakandi]]s tehti esimesed, kuid käegakatsutavate tulemusteta jäänud katsetused NKK taasloomiseks. Hoolimata esialgsetest ebaõnnestumisest, ei loobutud NKK taasasutamise ideest. KLKaitseliit püüdis saavutada kunagist taset ning seetõttu sooviti kindlasti ellu kutsuda ka eriorganisatsioonid.
 
[[20. september|20. septembrit]] [[1991]] on peetud NKK tegelikuks '''taasasutamise kuupäevaks''', kuna pärast seda on NKK pidevalt tegutsenud.
116. rida:
1998 – hakati korraldama ringkondade esinaiste õppepäevi. Töötati välja NKK ühtne vormiriietus. NKK osales esimest korda pärast iseseisvuse taastamist '''võidupüha paraadil'''.
 
2002. aasta jaanuaris kinnitas KLKaitseliidu keskkogu NKK '''üldlipu ja teenetemedali'''. Naiskodukaitsele annetas lipu Toronto Eesti Võitlejate Ühing, mis anti Naiskodukaitsele üle 23. juunil 2002 Põlvas.
 
2003 – Naiskodukaitsjaid hakatakse kaasama Kaitseliidu moodustatavatesse üksustesse.
130. rida:
2013 – tööd alustasid NKK sümboolikakomisjon ja NKK ajalookomisjon. Seoses uue Kaitseliidu seadusega valiti esimest korda Naiskodukaitse esindajad Kaitseliidu keskkogule.
 
2016 – kinnitati Ohutushoiu kursuse õppekava.
 
2018 – anti vabatahtlike initsiatiivil välja "Ole valmis!" mobiilirakendus, kust leiab juhiseid erinevates olukordades käitumiseks, soovituslike koduste varude nimekirjad, kasulikud telefoninumbrid otsehelistamise võimalusega jne.