Kinnemond

Kinnemond oli šoti päritolu Rootsi aadlisuguvõsa, mille liikmetele kuulus maavaldusi ka Eesti aladel.

Kinnemondide suguvõsavapp

Rootsi asunud Kinnemondid põlvnesid Šotimaa Fife'i piirkonna Kinninmonti klannist (Clan Kinninmont).

Kinninmontide Callange'i (rootsi allikais Calensk) valdusest pärit vennad John (Johan), Patrick ja Thomas suundusid 1620. aastatel palgasõduritena Rootsi teenistusse ning tegid kõik edukat karjääri. Esimesena jõudis Rootsi tõenäoliselt John, keda on mainitud juba 1621. aastal leitnandina Mansfeldi Philippi rügemendis. Patrickut on mainitud Rootsis esmakordselt 1624. aastal lipnikuna Alexander Leslie Södermanlandi rügemendis ning Thomast 1628. aastal lipnikuna Johan Banéri Östergötlandi jalaväerügemendis.

Suguvõsa naturaliseeriti ja introdutseeriti Rootsi rüütelkonda 1650. aastal nr. 505 all.

Johan Kinnemond sai lääniks Ennebergi mõisa Liivimaal, mis tema surma järel läks vend Thomase omandusse. Thomasele kuulus ka Vändra mõis, mille omanikuks sai ta abielu kaudu ooberst James Scotti (suri 1635) tütre Christinaga.

Kinnemondide suguvõsa suri meesliinis välja 1677. aastal kui Thomas Kinnemondi ooberstleitnantist poeg Patrick hukkus Stettini piiramisel.

Suguvõsa liikmeid

Nöteborgi komandandi Johan Kinnemondi ja tema abikaasa Christina Ulfsparre hauatähis Lofta kirikus Kalmari läänis.

• Johan Kinnemond (suri 1638), Rootsi sõjaväelane (ooberst), Pillau ja Nöteborgi komandant
• Patrick Kinnemond (suri 1645), Rootsi sõjaväelane (ooberst), Anklami komandant, hukkus Brno piiramisel
• Thomas Kinnemond (suri 1657), Rootsi sõjaväelane (ooberst), Augsburgi linnapea, Koporje, Nyeni ja Dünamünde komandant, Vändra mõisnik
• Patrick Kinnemond (suri 1677), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)

Välislingid

• Kinnemond nr. 505