Alkoholism: erinevus redaktsioonide vahel

'''Alkoholism''' on [[haigus]], mille puhul tekib organismil sõltuvus [[etanool]]ist. Alkoholismi tähistamiseks on kasutatud ka mõistet '''krooniline alkoholism'''., Kuidkuid käibiva [[RHK-10]] järgi olekson õige termin '''alkoholsõltuvusalkoholisõltuvus'''.

Inimene hakkab alkoholi tarvitama tavaliselt tuju tõstmiseks või stressi maandamiseks. [[Stress]] on seisund, mille põhjuseks võib olla näiteks mõnemõni negatiivne elusündmus. Alkoholi abil püüab inimene stressi leevendada, sest alkohol on mõnuaine ja enamik mõnuaineid tekitavad sõltuvust. Paraku ei likvideeri alkohol stressi allikat.

Eestis on ametlike statistiliste andmete järgi alkoholismi (F10.2) juhtumite kordaja 100 000 elaniku kohta viimastel aastatel umbes 100 [http://www.sm.ee/est/HtmlPages/THstatistika20002002/$file/THstatistika2000%202002.pdf]. Meeste haigestumus Eestis alkoholismi ületab naiste haigestumise umbes 6–7 korda.

Alkoholismi iseloomustab pidev soov [[alkohol]]i tarvitada. Kaob kontroll tarvitatud alkoholi koguse üle, mis viib mitmepäevaste (mitmenädalaste) [[joomasööst]]udeni. Kui mingil põhjusel alkoholi tarvitamine katkestatakse (raha lõpeb, tervis läheb halvaks), arenevad ärajäämanähud – higistamisest kuni [[alkoholpsühhoos]]i ehk alkohoolse psühhoosini. Raskematel juhtumitel võib alkohoolne psühhoos lõppeda surmaga. Selgelt on leitud seos oksüdatiivse kahjustuse ja põletiku ning alkoholismiga seotud haiguste, nagu aju düsfunktsioon, luu- ja lihasehaigused, kopsude muutused, infektsioonide suurenenud raskusaste, alatoitumus ja kardiovaskulaarsete haiguste või vähi vahel.<ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4209532/</ref>

[[RHK-10]] järgi klassifitseeritakse alkoholism ehk alkoholsõltuvus koodiga F10.xx.<ref>https://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/11ps-akti_ained_.htm</ref>

Diagnoosi püstitamiseks peavad olema täidetud alkoholist [[Sõltuvus (narkoloogia)|sõltuvus]]e diagnostilised kriteeriumid: joomissund, võõrutussümptomid, taluvuse suurenemine ja joomise jätkamine hoolimata selle kahjulikest tagajärgedest.<ref>https://www.ravijuhend.ee/img/content/1505305039.pdf</ref>

*Raskekujulise [[võõrutusseisund]]ivõõrutusseisundi ([[joomahullus]]) tõttu.

*Organite hulgikahjustuse tõttu – [[maksapõletik]], [[südamepõletik]], [[kõhunäärme põletik]], [[neerupõletik]].

Alkoholi liigtarvitamisega kaasneb mitmeid sotsiaalseid probleeme, kuna alkoholi tarvitanud inimesel reeglina kaob kriitiline kontroll oma käitumise üle ja seetõttu tehakse sageli antisotsiaalseid tegusid (varastamine, peksminevägivald, joobes sõiduki juhtimine jne).

Alkoholi liigtarvitamisega seotud sotsiaalseid probleeme on püütud mitmeti lahendada, peamiselt alkoholi müügi piiramisega. Müügipiirangute kehtestamisega on paraku kaasnenud [[illegaalne|illegaalse]] alkoholi ja [[surrogaat]]ide tarvitamine. Surrogaatitena on leidnud tarvitamist mitmesugused [[:Kategooria:Kodukeemia|kodukeemia vahendid]], ([[odekolonn]]id, [[saapaviks]]id, orgaanilised [[lahusti]]d, [[insektitsiid]]id, solvendina alkoholi sisaldavad meditsiinilised preparaadid), millega püütakse asendada legaalselt saada olevat alkoholi.

Kõige tõsisemaks sotsiaalseks probleemiks on isiksuse lagunemine alkoholismihaigel. [[Alkohoolik]]ud muutuvad haiguse krooniliseks muutumisel teatud aja jooksul labasteks, kurjadeks, kahtlustavateks., Arenebareneb töövõimetus. Haiguse lõppetappidel kujuneb välja [[dementsus]] ja organite hulgikahjustus.

Alkoholi reklaamimine, selle kerge kättesaadavus janing alkoholismi esitamine meedias ja kirjanduses vastuvõetavana soodustavad haiguse levikut, sealhulgas noorte seas.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/noorimad-alkoholiga-patustajad-olid-10-aastased.d?id=63815158 Noorimad alkoholiga patustajad olid 10-aastased] DELFI.ee 22. jaanuar 2012</ref>