Laulupeomuuseum: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uuendasin muuseumi katusorganisatsiooni nime. Uuendasin püsiekspositsioni osa - lisasin kirjelduse, miks selles majas on selline muuseum ning uute püsiekspositsioonide kirjelduse. |
|||
1. rida:
[[Pilt:Laulupeomuuseum.JPG|pisi|400px|]]
'''Laulupeomuuseum''' on
==Püsiekspositsioon==
Laulupeomuuseum asub Vanemuise seltsi vanas majas ning seetõttu on muuseum pühendatud Vanemuise seltsi poolt alustatud traditsioonidele. Juba enne Jaama tänavale kolimist korraldas J. V. Jannsen 18.-20. juunil 1869 Tartus esimese laulupeo<ref>{{Raamatuviide|autor=Põldmäe, Rudolf|pealkiri="Vanemuise" selts ja teater 1865-1880|aasta=1978|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Raamat|lehekülg=117-120}}</ref>. Peale laulupidude traditsiooni algatamise on Vanemuise seltsil kaalukas osa ka eesti rahvusliku teatri tärkamises: seltsi teatritegevusest kasvas välja eesti esimene kutseline teater. Seltsi viienda aastapäeva tähistamiseks esitati 24. juunil 1870 etendust "Saaremaa onupoeg", mida peetakse eesti rahvusliku teatri sünnipäevaks<ref>{{Raamatuviide|autor=Põldmäe, Rudolf|pealkiri="Vanemuise" selts ja teater 1865-1880|aasta=1978|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Raamat|lehekülg=142-144}}</ref>.
2019. aastal avati muuseumis laulupidudele pühendatud püsinäitus „Oma viisi hoides“. Näitusel esitletakse laulupidude traditsiooni ja Tartu osa selle kujunemises.
Väljapanekul saab külastaja teada, millisena laulupidu sündis, kuidas see on säilitanud ja kasvatanud traditsioone ning kuidas on olnud laulupidudega seotud poliitika. Püsinäitus on üles ehitatud teemade kaupa, et tutvustada üldisemaid arengujooni laulupidude ajaloos.
Näituse pealkirjas mängitakse sõna viis mitmetähenduslikkusega. On ju laulupidu nii muusikaline elamus kui ka eesti kultuuri loomulik osa, olemise viis, millest me ei soovi loobuda. Teisalt rõhutab pealkiri traditsiooni jäävust ja selle teadlikku hoidmist. Püsinäitusega tõstetakse esile laulupeo kõikide loojate – nii korraldusmeeskonna, lauljate kui ka publiku – aktiivset osa laulupeo kujundamises rahvuslikuks ja muusikaliseks suursündmuseks.
Koostajad Kristiina Tael, Karoliina Kalda ja Paula Põder
Kujundaja Kärt Einasto<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://linnamuuseum.tartu.ee/laulupeomuuseum/naitused/|pealkiri=Püsinäitus “Oma viisi hoides”|väljaanne=|aeg=|vaadatud=16.12.2020}}</ref>
Muuseumi teatriteemaline püsinäitus „Eesriie üles! Vanemuise teater 150“ on pühendatud Vanemuise teatri 150. aastapäevale ja avati muuseumi kolmanda korruse näitusesaalis 2020. aastal. Näitus tutvustab teatrit nii traditsioonilise kultuurimeediumina kui ka uuenduslike suundade kandjana. Ühtlasi võetakse tähelepanu alla Vanemuise teatri ja tema loomeisikute panus Eesti kultuurilukku. Külastajad saavad siit teadmisi eesti rahvusliku teatri sünnist ja sellest, mis sündmusest alustatakse selle ajaarvamist just laulupeomuuseumi majast. Põhjalik ülevaade antakse Vanemuise teatri ajaloost ja rollist ühiskonna kujundajana, lisaks saab selgemaks teatri kui institutsiooni toimimine.
Näitusesaali keskmes on ehtsa teatrilava vähendatud koopia, mida kasutatakse haridusprogrammides, rollimängudes ja teatrietendustel. Näitusel pakub lava võimalust illustreerida lavatagust elu. Eraldi vaadeldakse lavatagust loometegevust: külastajad saavad osalustegevuste kaudu tuttavaks etendustega seotud ametite ja teatrimaailma terminitega.
Koostajad Inge Kukk ja Triinu Suumann
Kujundaja Silver Vahtre<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://linnamuuseum.tartu.ee/laulupeomuuseum/naitused/|pealkiri=Näitus “Eesriie üles! Vanemuise teater 150"|väljaanne=|aeg=|vaadatud=16,12,2020}}</ref>
==Hoonest==
12. rida ⟶ 30. rida:
1865. aastal sündinud esimene eesti selts, lauluselts "Vanemuine" asus aastail 1870–1903 aadressil Jaama 14. Maja oli kooskäimiskohana peibutav: seltsi majas oli avar saal, maja ümbritses kaunis aed. 6. juulil ([[vkj]] 24. juunil) 1870 etendus "Vanemuise" seltsis [[Lydia Koidula]] "[[Saaremaa onupoeg]]", mida võib lugeda eesti teatri sünnihetkeks.
"Vanemuise" seltsi majas on läbi aegade pesapaiga leidnud [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]], [[Eesti Kirjameeste Selts]], [[Eesti Üliõpilaste Selts]], [[Aleksandri kooli peakomitee]], Tartu Eesti Lasteaia Seltsi lasteaed, [[Tartu lasteteater]] ja Tartu Teatrilabor. Majas saab kodu ka [[Emajõe Suveteater]], kes on alates 2003. aastast aeda kasutanud oma etenduste paigana.
==Välislingid==
| |||