Skaala: erinevus redaktsioonide vahel

Skaala võib eksisteerida füüsilisel või abstraktsel kujul. Füüsilisi skaalasid kasutatakse [[mõõteriist]]ades, mille puhul skaala näeb välja mingi kindla seaduspärasuse ehk [[skaalafunktsioon]]i (näiteks lineaarse, geomeetrilise, logaritmilise funktsiooni) alusel lõikudeks jaotatadjaotatud joone, diagrammi või muu graafilise kujundina.

ReeglinaTavaliselt on mõõteriista skaala piki skaala [[joon]]t (näiteks ringjoone kaart) kulgevate märkide (ristkriipsude, punktide) rida, mis moodustavad [[mõõtühik]]ute kordsetele väärtustele vastava järjestikuste arvude rea (näiteks 0 ...100). Vähemalt osa juurde nendest on lisatud ka neile vastavad numbrilised väärtused. Need võivad olla kas mõõdetava suuruse ühikutes või skaala suhtelistes ühikutes (nn. protsentskaala, näiteks protsentides skaala nominaalväärtusest). Viimasel juhul tuleb mõõdetava suuruse väärtus määrata skaalalt saadavast lugemist skaala konstandi või muu matemaatilise seose kaudu.