Aeglane ajakirjandus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lõin aeglast ajakirjandust tutvustava artikli
Märgised: tekstilink teise vikisse Visuaalmuudatus
 
PResümee puudub
Märgis: tekstilink teise vikisse
1. rida:
'''Aeglane ajakirjandus''' järgib paljuski 1989. aastal [[Rooma|Roomas]] alguse saanud aeglase toidu (ing k ''[[:en:Slow_Food|slow food]]'') liikumise eeskuju <ref name=":0">Le Masurier, M. (2015). What is slow journalism, ''Journalism practice''</ref><ref name=":1">Greenberg, S., (2012). Slow journalism in the digital fast lane, ''Global Literary Journalism: Exploring the Journalistic Imagination''</ref><ref name=":2">Ananny, M (2016). Networked news time, ''Digital Journalism''</ref>. Sarnaselt [[Kiirtoit|kiirtoidu]] kahjulikkusega on leitud ka inforuumi lühiuudistega täitmises tarbijatele kahjulikke mõjusid (info killustatus, üleküllus, pealiskaudsus) ning aeglane ajakirjandus püüab oma põhimõtteid järgides "tervislikumat", kvaliteetsemat ja nauditavamat ajakirjanduslikku sisu pakkuda.
 
=== Aeglase ajakirjanduse mõiste ===
Aeglast ajakirjandust ei iseloomusta ainult ajamääratlus, sellel on erinevate valdkonda uurinud teadlaste hinnangul mitmeid teisigi iseloomulikke omadusi ja põhimõtteid. Esile on tõstetud: [[Narratiiv|narratiivne]] loo jutustamine, loominguline lähenemine, [[kvaliteet]] ([[Teave|teabe]] kogumisel, töötlemisel, vormistamisel), [[Kontekst|kontekstiga]] seostatud, põhjalik, [[Taaskasutus|taaskasutatav]], aegumatu, tagasivaatav, [[Konstruktiivne ajakirjandus|konstruktiivne]], [[Õiglus|õiglane]] (tarbija, allika, teema ja autori suhtes), [[Eetika|eetiline]], läbipaistev (motiiv, allikad ja protsess), kaasav ning väldib sensatsiooni, konkurentsi.
 
=== Aeglase ajakirjanduse olemus ===
Aeglase ajakirjanduse mõiste on hajus, selle olemus moodustub venni diagrammilikult tema osiste kattuvusalal, seoseid on küll palju ka “uue ajakirjandusega” (ing k ''[[:en:The_New_Journalism|new journalism]]'')<ref name=":3">Wolfe, T. (1972). The birth of “The new journalism”; Eyewitness report by Tom Wolfe. Participant reveals main factors leading to demise of the novel, rise of new style covering events. ''New York Magazine''</ref> seitsmekümnendatest, samuti “ilukirjandusliku ajakirjandusega” (ing k ''literary journalism'')<ref name=":4">Drok, N.&Hermans, L. (2015). Is there a future for slow journalism? The perspective of younger users, ''Journalism practice''</ref><ref>Trindade, A., D. (2012). Some thoughts from our former president… What will the future bring, ''Literary Journalism Studies''</ref>, [[Antropoloogia|antropoloogilise]], [[Etnograafia|etnograafilise]] ja [[Uuriv ajakirjandus|uuriva ajakirjandusega]], kodaniku, aktivistliku ja [[Konstruktiivne ajakirjandus|konstruktiivse ajakirjandusega]], kuid samas eristub ta oma osiste kogumina eelmainituist.
 
11. rida ⟶ 10. rida:
Kuigi aeglase ajakirjanduse mõiste sisaldab ajamääratlust, mis võib tähistada nii selle tootmist kui ka tarbimist või ilmumissagedust<ref name=":7">Hermann, A. K. (2015). The temporal tipping point. Regimentation, representation and reorientation in ethnographic journalism, ''Journalism practice''</ref>, ei ole eesmärk kunstlikult mahtu toota, lugu pikaks venitada ja aega veeta<ref name=":0" />, pigem on eesmärk ajapiirangust lahti lasta ja keskenduda kvaliteedile, teemaga ammendavale tegelemisele materjali kogumisel (näiteks [[Intervjuu|intervjueerimisel]]) ja enda kurssi viimisel, samuti autori kinnistunud [[Eelarvamus|eelarvamustest]] lahtilaskmisel, aga ka tulemuse vormistamisel. Mõnikord tähendab see nädal aega loo loomist, teinekord ka kuid või aastaid subjektidega<ref name=":7" /> tegelemist. Kvaliteet tähistab hoolikat (narratiivset) loojutustamist<ref name=":0" /><ref>Longhi, R. R., Winques, K. (2015). The place of longform in online journalism: Quality versus quantity and a few considerations regarding consumption, ''Brazilian journalism research''</ref>, sageli esimeses isikus<ref>Harbers, F. (2016). Time to engage. De Correspondent’s redefinition of journalistic quality. ''Digital Journalism''</ref><ref name=":8">Palau-Sampio, D. (2018). Reframing central american migration from narrative journalism. ''Journal of communication inguiry''</ref> (eristades seda “uue ajakirjanduse” levinud kolmandast isikust<ref name=":3" />), mis näitab ühelt poolt ajakirjanduse [[Objektiivsus|objektiivsuse]] ideaalist (osaliselt) loobumist<ref>Russial, J., Laufer, P., Wasko, J. (2015). Journalism in crisis? ''Javnost: The Public''</ref><ref name=":9">Carretero, A.B. & Bariain, G, J. (2016). Slow journalism in Spain. New magazine startups and the paradigmatic case of Jot Down, ''Journalism Practice''</ref> – kuid viimast tasakaalustavad eetilisus ja läbipaistvus. Läbipaistvus nii [[Motiiv|motiivis]] (ajakirjanik ei peida oma huvi), allikate kasutamises, valikus ja nendele võimalusel viitamises, tööprotsessis ja kõiges muus. Kvaliteet peaks olema viidud sellisele tasemele, et teadlased räägivad aeglasest ajakirjandusest kui luksuskaubast<ref name=":1" />, mis ei tähenda tingimata seda, et seda saavad endale lubada vaid jõukad tootjad ja jõukad tarbijad – üle ilma leiab mitmeid näiteid, kuidas erinevate lahenduste abil on leitud viise, kuidas töö- ja ressursimahukas toode teha kättesaadavaks kõigile, kas töökoormust konkurentidega jagades või rahastusmudeleid kohendades. Kvaliteet mõjutab selle žanri ajamääratlust juba enne protsessi algust: selleks, et hästi, köitvalt, veenvalt ja ammendavalt tarbijale lugu rääkida, vajab looja ka aega, et vajalikke oskusi meisterlikult omandada ja neid viimistleda<ref name=":1" />. Kõrge kvaliteet (mis sisaldab ka hoolikat toimetamist), põhjalik kajastus ja hea loojutustamine tagavad loo väärtuse hilisemaks, seega on aeglase ajakirjanduse osa ka kestlikkus. Aeglane ajakirjandus püüab anda hääle hääletutele<ref name=":10">Davis, S (2016). Slowing down media coverage on the us-mexico border. News as sociological critique in ''Borderland''. ''Digital journalism''</ref>, kajastada neid osi [[Ühiskond|ühiskonnast]], millest muidu ei räägita või räägitakse vähe, teisalt annab see ajakirjandusvorm võimaluse tarbijal tundmatut (pagulased, [[Vähemusgrupp|vähemused]] jt) paremini mõista või sellega samastuda.<ref name=":10" /><ref name=":6" /><ref name=":8" />
 
=== Aeglase ajakirjanduse vajadus ===
Ajakirjandus on veebimeedia algusaegadest peale raskustes<ref name=":11">Himma-Kadakas, M. (2018). ''Eesti veebiajakirjanike oskuste rakendamine: hindamismudel toimetustele ja teadusuuringuteks''. Doktoritöö. Tartu ülikool, Ühiskonnateaduste instituut</ref>. Raskused on erinevad (rahastus, usaldus, konkurents), nende põhjused – mis omavahel kombineerudes moodustavad uusi põhjuseid – samuti<ref>Hennoste, T. (2018). Propaganda vastu aitab vaikimine. ''Propastop''  <nowiki>[https://www.propastop.org/2018/11/26/propaganda-vastu-aitab-vaikimine/</nowiki> Propaganda vastu aitab vaikimine]. ''Propastop''</ref>. [[Infotehnoloogia|Infotehnoloogiaajastu]] on loonud ohtralt võimalusi sisuloomeks, teabe hankimiseks ja selle levitamiseks, kiirus on vaid üks selle tahk, kuid ajakirjandus on sageli oma panused pannud valdavalt just sellele ühele tahule, võttes hoiaku, et ajakirjandus võrdub uudisega<ref name=":0" />, ajakirjanikel ei jää aega, et täita valvekoera rolli<ref name=":12">Ivask, S (2019). ''Rutiinide, nõudmiste ja ressursside roll Eesti ajakirjanike tööstressis''. Doktoritöö. Tartu ülikool, Ühiskonnateaduste instituut</ref>, jättes soiku muud võimalused: luua sisukat, köitvat, põhjalikku, mitmetahulist, kvaliteetset lugu, kasutada infotehnoloogia mitmekülgseid võimalusi<ref name=":11" />.
 
Väljaanded püüavad pinnal püsimise põhistrateegiana toota võimalikult kiirelt ja odavalt lugusid ning kärpida kulusid, kiirusest on kujunenud omamoodi fetiš<ref name=":2" />. Kärbete ja kiirustamise tulemusel saavad sõna pigem võimuesindajad ning [[Institutsioon|institutsioonid]], “ideoloogilised eliidid”<ref>Pärnapuu, P. (2019). Ministeeriumite pressiteated ERRi, Postimehe ja Delfi uudisvoos 2015−2018. Bakalaureusetöö. Tartu ülikool, Ühiskonnateaduste instituut.</ref> <ref name=":7" />, tagaplaanile jäävad mõjuvõimetud ühiskonnakihid <ref name=":6" /><ref>Davis, S (2016). Slowing down media coverage on the us-mexico border. News as sociological critique in ''Borderland''. ''Digital journalism''</ref>, tekivad vead<ref name=":9" />  ja väheneb ajakirjanduse usaldusväärsus ning kriitikameel<ref>Craig, G. (2015) Reclaiming slowness in journalism. ''Journalism practice''</ref>, suureneb ülelihtsustatus ja [[Stereotüüp|stereotüpiseerimine]]<ref name=":4" /><ref>Harbers, F. (2016). Time to engage. De Correspondent’s redefinition of journalistic quality. ''Digital Journalism''</ref>, langeb kvaliteet ja suureneb ajakirjanike endi läbipõlemisoht<ref name=":12" />. Samal ajal on inforuum täis müra, lühiuudiseid, arvamusi ja infokilde, napib aga põhjalikke, süvitsi minevaid, kontekstiga seostatud lugusid<ref name=":11" />.
 
=== Aeglase ajakirjanduse tulevik ===
Üleilmses meedias leidub mitmesuguseid aeglase ajakirjanduse näiteid ja vorme, luuakse nii aegalseaeglase ilmumistsükliga kui pikaformaadilisi hoolega vormistatud lugusid, samuti on platvorme, mis koondavad erinevate väljaannete aeglase ajakirjanduse lugusid. Eestis on end aeglase ajakirjanduse väljaandena määratlenud [[Edasi (võrguajakiri)|Edasi]]<ref>https://edasi.org/</ref>, samuti on deklareerimata, kuid olemuslikult kattuva lähenemisega [[Levila]]<ref>https://levila.ee/</ref>. Üksikuid artikleid on aga ilmunud ka levinumates väljaannetes, nt [[Eesti Ekspress]] või [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]]<ref>Kõiv, H., (2020) [https://tehas.vikerkaar.ee/ Tehas, mis lõhestas ühiskonda]. ''Vikerkaar''https://tehas.vikerkaar.ee/</ref>.
 
Aeglane ajakirjandus tõukub [[Ideoloogia|ideoloogiliselt]] aeglase toidu liikumisest ning on sündinud osaliselt [[Protest|protestiliikumisena]] valitsevale kiirtoidulikule suhtumisele, kuid nii aeglase ajakirjanduse loojate kui ka uurijate hinnangul ei pea see vastanduma muule [[Ajakirjandus|ajakirjandusele]]<ref name=":4" />, see võib olla ja näiteks Eesti väikse meediaturu tingimustes arvatavasti ainult saabki olla osa muust ajakirjandusest. See võib olla tervet ajakirjandust õigustav, toetav, selle kuvandit parandav osa<ref name=":1" />, mõne stsenaariumi kohaselt üks kahest (kiire ja aeglane) tulevasest ajakirjanduse alustalast.<ref>Boynton 2011 Carretero, A.B. & Bariain, G, J. (2016). Slow journalism in Spain. New magazine startups and the paradigmatic case of Jot Down, ''Journalism Practice'' kaudu</ref> Droki ja Hermansi uuringu<ref name=":4" /> kohaselt näitab pea üks kolmandik Hollandi noortest huvi aeglase ajakirjanduse vastu, seega võib ka noorem põlvkond aeglasemat sisu tarbida. Nagu on näidanud Le Masurier' 2020. aastal ilmunud ülevaade, on nn ''indie'' ajakirjandus elus ja terve mitte ainult suurriikides, vaid ka väiksemates, näiteks Lätis<ref>Le Masurier, M. (2020). Slow magazines, the new indies in print. ''The handbook of magazine studies''</ref>.  
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
[[Kategooria:Ajakirjandus]]