Vikipeedia arutelu:Vikiprojekt LGBT: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
138. rida:
 
Jah, selline loend peaks olema igas vikipeedias, kus hoolitakse LGBT-teemadest. Ajaloos on muidugi olnud kasutusel mitmesuguseid mõisteid. Entsüklopeedias aga kasutatakse ikka tänapäevaseid. See loend oleks siis (tavapärasest) erinevate eelistustega inimeste loend, kelle kohta on olemas kindlad ja usaldusväärsed andmed ja/või kes on ise oma eelistused ja/või sättumused avalikustanud. Sellesse loendisse ei tuleks aga lisada inimesi, kelle ühiskonnas ei olnud see tavapärasest erinev, vaid pigem just norm ja tavapärane (Aristoteles, Platon jpt). Omaette küsimus on eesti inimeste lisamine sellesse loendisse. See oleks kindlasti vajalik ja aitaks ka kaasa pingete leevendamisele LGBT-teemalistes aruteludes. Elavate inimeste puhul peaks kindlasti üle küsima nende nõusoleku; lahkunute puhul tuleks hoolikalt üle vaadata allikad. Kuulujuttude põhjal ei tohiks kedagi sinna lisada. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 13. detsember 2020, kell 13:58 (EET)
: 1) Elavate inimeste puhul võib Vikipeediasse kellegi seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi lisada vaid juhul, kui inimene ise on selle meedias või muus avalikult kättesaadavas kohas (nt elulooraamatus) teadlikult avaldanud. Nõusolekut ei ole vaja, kuna inimene on ise enda nõusoleku selle meediasse avaldanud. Juhul, kui keegi on kapist välja tiritud ("outing" ehk keegi kolmas inimene räägib kellegi sättumusest või sooidentiteedist), siis ei tohiks seda Vikipeediasse panna. Vikipeediasse ei tohi kuulujutte lisada. St. alati peavad olema allikad. Elavate inimeste puhul peab viitama tema enda sõnadele. Tabelisse identiteedi määramisel tekib detailse lähenemise puhul probleem selles, et inimesed võivad erinevates kontekstides ja erinevatel aegadel oma sõnakasutust ja/või identiteeti muuuta. St. ma eelistaksin lahtisemaks jätmist.
:2) Ajalooliste inimeste puhul on minu arvates anakronistlik tänapäevaste mõistete kasutamine. See, kui keegi omab seksuaalseid kontakte samast soost inimestega, ei tee teda homoseksuaalseks (ega isegi mitte tingimata biseksuaalseks). Me ei saagi rohkem midagi öelda, kui seda, et allikad väidavad et tal olid sellised suhted. Ja need on ka sageli küsitavad, kuna LGBT+ inimestele on läbi ajaloo olnud eluliselt oluline enda seksuaalkäitumise/seksuaalse sättumuse/sooidentiteedi varjamine. St. meil on enamasti kehvad allikad. Vt. nt Hertsog Magnuse juhtumit (Andres Adamson. Hertsog Magnus ja tema "Liivimaa kuningriik". Doktoritöö. Tallinna Ülikool. 2009. Lk 21, 46, 74. [https://www.etera.ee/s/45D4OEEROb]). Ideaalis peaksime me laskma inimesel enda eest rääkida. Nt. mida kirjutas inimene ise enda suhte kohta. Kuna toona ei olnud tänast sõnavara, siis ei saanud olla 18. sajandil gei või homoseksuaalse identiteediga inimesi (vrd eestlaste rahvus ja identiteet enne 19. sajandit). Äärmiselt küsitav on tänapäevaste identiteetide kasutamine ajalooliste inimeste peal, kes a) pole neist mõistetest kuulnud b) ise ei ole neid enda kohta kasutanud (ega oleks saanudki). Tabelist ei paista see välja, kuna tänane identiteet on esitatud fakti kujul.
:3) Vana-Kreeka eemale jätmine tabelist on küsitav juhul, kui ülejäänud ajaloolised perioodid on tabelis hõlmatud. Pederastia ei ole sama, mis homo- ega biseksuaalsus. Ja need ei olnud alati seotud seksuaalse läbikäimisega. Tänases mõistes homoseksuaalsus oli ka Vanas-Kreekas vähelevinud, millele ei vaadatud ühiskonnas soosivalt (tekkisid küsimused seoses sellega, kes oli "aktiivsem" ja "pasiivsem" pool ja kas see on vabadele meestele lubatud). Seksuaalsed läbikäimised vabade meeste vahel olid väga reglementeeritud ja lubatud vaid teatud eani.--[[Kasutaja:Taavik27|Taavik27]] ([[Kasutaja arutelu:Taavik27|arutelu]]) 15. detsember 2020, kell 13:37 (EET)
Naase projektileheküljele "Vikiprojekt LGBT".