Erinevus lehekülje "Tallinn teise maailmasõja ajal" redaktsioonide vahel

Keeletoimetasin.
P (MerilyS teisaldas lehekülje Tallinn Teise maailmasõja ajal pealkirja Tallinn teise maailmasõja ajal alla: Ajaloosündmustel on nimetused (http://keeleabi.eki.ee/viki/Ajaloosundmused.html).)
(Keeletoimetasin.)
 
'''Tallinn jateise Teinemaailmasõja maailmasõdaajal''' kajastabon ülevaade Tallinna linnas ja selle lähiümbruses toimunuttoimunust Teiseteise maailmasõja ajal ning selle tagajärgitagajärgedest.
{{keeletoimeta}}
{{pooleli}}
== 1940 ==
{{vaata|Tallinna vallutamine (1941)}}
{{vaata|Tallinna vabastamine}}
[[Pilt:Tallinn defence1941.jpg|pisi|300px|Tallinn, august, [[1941]].]]
===Nõukogude võimu lahkumine Tallinnast===
[[14. juuli]]l [[1941]] sai [[Balti laevastiku sõjanõukogu]] sõjamerelaevastiku rahvakomissarilt admiral [[Ivan Issakov]]ilt direktiivi nr 16, kus oli määratletud PBL-i baasi objektide hävitamise kord Tallinna mahajätmise puhuks. Kohapeal koostati detailne plaan linna ja baasi objektide purustamiseks detailne plaan, mis kooskõlastati linnavõimudega.
 
Iga rajooni ja objekti peale määrati laevastiku poolteest vastutav täideviija, kellele anti abiks spetsiaalsed komandod ja linnavõimude esindajad. Purustamiseks vajaminev lahingumoon paigaldati kas otse objektidele või nende lähedale. Kogu operatsiooni juhtimiseks kehtestati tinglikud signaalid ning määrati kindlaks, kes ja mis juhtudel võis neid anda. Õhkulaskmiste algusaja otsustas [[Balti laevastiku sõjanõukogu]]. Ajavahemikus 24.–[[28. august]]ini, registreeriti kokku 159 suuremat ja väiksemat tulekahju.
 
Eelkirjeldatud direktiivi järgi hävitati [[Tallinna Elektrijaam|Tallinna Elektrijaama]] masinamaja [[Põhja puiestee]]l, osaliselt purustati [[Tallinna Veepuhastusjaam]] [[Ülemiste järv]]e ääres. [[Rotermanni tehased|Rotermanni tehastes]] õhiti osaliselt [[katlamaja]], [[Balti Raudtee Peatehased|Raudteede Peatehase]] hoonetest hävitati vaid üks hoone, kuid sisseseaded viidi NSV Liitu. [[Tallinna Sadamatehased|Riigi Sadamatehaste]] ja [[Ilmarine AS|Ilmarise tehas]]e hooned hävitati ning tehaste sisseseaded viidi NSV Liitu. NSV Liitu viidi ka [[Krulli masinatehas]]e, [[Volta tehas|Volta]] elektrotehnika ja masinaehituse vabriku, riiklike sadamatehaste ning mitme tekstiilitööstuse masinad ja seadmed.<ref name="gZGlg" /><ref name="naML4" /> [[Sadama tänav (Tallinn)|Sadama tänaval]] asunud OÜ Mootori garaažides hävis tules 23 bussi ja teisi veokeid, Koplis [[ETK metallitehas]]es hävis 40 veoautot, 23 sõiduautot, 17 mootorratast ja 20 reisivagunit. Suuremad põlenud autode kalmistud olid sadama ümbruskonnas, [[Kopli]]s ja [[Stroomi]] metsas, kus nende koguarv võis olla 400. Endistes [[Kalevi pataljon]]i kasarmuis Koplis põles sisse 70 karilooma. [[27. august]]i pärastlõunal süüdati Tallinnas [[Balti jaam]], [[Kopli kaubajaam]] ning [[Tallinn-Sadama raudteejaam]]e hoone. Lõhkelaenguga õhiti ka Raudtee pumbatorn [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänaval]].
Vastavalt eelkirjeldatud direktiivile õhiti ja süüdati Tallinnas:
*[[Tallinna Elektrijaam]] [[Põhja puiestee]]l, milles hävines masinamaja;
*[[Tallinna Veepuhastusjaam]] [[Ülemiste järv]]e ääres, purustati osaliselt;
*[[Rotermanni tehased|Rotermanni tehastes]] õhiti osaliselt [[katlamaja]];
*[[Balti Raudtee Peatehased|Raudteede Peatehase]] hoonetest hävitati vaid üks hoone, kuid sisseseaded viidi NSV Liitu;
*[[Tallinna Sadamatehased|Riigi Sadamatehaste]] hooned hävitati ning tehaste sisseseaded viidi NSV Liitu;
*[[Ilmarine AS|Ilmarise tehas]]e hooned hävitati ning tehaste sisseseaded viidi NSV Liitu;
*[[Krulli masinatehas]]e, "[[Volta tehas|Volta]]" elektrotehnika ja masinaehituse vabriku, riiklike sadamatehaste ning mitme tekstiilitööstuse masinad ja seadmed viidi NSV Liitu<ref name="gZGlg" />,<ref name="naML4" />.
*[[Sadama tänav (Tallinn)|Sadama tänaval]] asunud o/ü Mootori garaažides hävis tules 23 bussi ja teisi veokeid ja Koplis [[ETK metallitehas]]es hävis 40 veoautot, 23 sõiduautot, 17 mootorratast ja 20 reisivagunit. Suuremad põlenud autode kalmistud olid sadama ümbruskonnas, [[Kopli]]s ja [[Stroomi]] metsas, kus nende koguarvu võis arvata 400-le. Endistes [[Kalevi pataljon]]i kasarmuis Koplis põles sisse 70 karilooma.
*[[27. august]]i pärastlõunal süüdati Tallinnas [[Balti jaam]], [[Kopli kaubajaam]] ning [[Tallinn-Sadama raudteejaam]]e hoone. Lõhkelaenguga õhiti ka Raudtee pumbatorn [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänaval]];
 
Eesti tööstus kaotas [[hävituspataljonid]]e ja [[Punaarmee]] hävitustöö tulemusel kokkutõttu 324 tööstushoonet. Neist hävis täielikult 152 ja, osaliselt 172 tehast ja vabrikut. Neist suuremad olid: [[Põhja paberi- ja puupapivabrik]], [[Balti puuvillavabrik]], (27./28. augusti ööl;), masinaehitustehas "[[Ilmarine]]", [[J. Puhk & Pojad veskid|J. Puhk & Poegade veskid]], O. Kilgase ja [[Toferi tekstiilivabrik]]ud ([[Punane Tekstiil]]), [[Ratniku põllutöömasinate tehas]], ning [["Estonia" villavabrik|Estonia villavabrik]].
 
Tuletõrjest ei olnud abi, sest kustutamistööd olid keelatud. jaAlgul kuivaid algulähvardati tuletõrjujaid mahalaskmisega vaid ähvardati, siishiljem hiljemaga tapeti [[Kilgase tehas]]e õuel kaks tuld kustutama asunud töölist. LisaksPeale õhkimiseleõhkimise ja põletamiselepõletamise aeti Sadama raudteeharudelt vette kümneid vedureid ja sadu vaguneid. VenelastelVenelased oli kavatsuskavatsesid kõik Tallinna tuletõrjemasinad ja kustutusabinõud viia NSV Liitu javõi hävitada, kui seetransportimine onoli võimatu, need kohapeal hävitada.
 
Hävitustööd takistada proovinud tuletõrjujate tegevusest teavitas Eesti NSV SARKi [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]]le allunud Tuletõrje tuletõrje[[politruk]] [[Veelman]] Eesti NSV SARKi. SARK arreteeris ka 18 tuletõrjujat, kes paigutati pärast ülekuulamisi vangide laevale "[[Jaen Teär (laev)|Jaen Teär]]". Purjekal Jaen Teär, millel oli Venemaa vangilaagritesse määratud ligi 500 [[Keskvangla]]st toodud vangi, õnnestus siia jääda. Pääses ka purjekas [[Pärnumaa (laev)|Pärnumaa]], pardal 700 sundmobiliseeritud Eesti meest, keda taheti saata Tallinnast NDVNSV Liidu tagalasse.
 
== 1941–1944 ==
 
{{vaata|Märtsipommitamine}}
Punaarmee eduka pealetungioperatsiooni tulemusel 1944evakueerusid 18. aastaseptembril sügisel evakueerusid1944 Tallinnast Saksa tsiviilvalitsus ([[Eesti kindralkomissariaat]]) ja [[Eesti Omavalitsus]] Tallinnast 18. septembril 1944 ning võim läks üle rindepiirkonnaks kujunenud Tallinnas Saksa sõjaväevõimudele. 18. septembril nimetas presidendi kohuseid täitev [[Jüri Uluots]] Tallinnas ametisse [[Otto Tiefi valitsus]]e.
[[Pilt:Pikkhermann.jpg|thumb|Pika Hermanni torn]]
Kujunenud võimuvaakumis kasutas Tallinnas Toompeal Toompea lossis asunud Kindralinspektuuri koosseisus teeninud allohvitser Lepiksoo olukordaolukorra ningära: ta langetas 20. septembril langetas ta Toompea lossi [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] torni lipuvardas olnud Saksa Riigi lipuriigilipu ning heiskas sinna [[Eesti lipp|Eesti lipu]]. 21. septembri hommikul aga heisati pärast läbirääkimist linnas asunud saksa vägede esindajatega agaheisati Pika Hermanni lipumasti samaaegseltsamal ajal Eesti lipp ja Saksa [[Kriegsmarine]] lipp. 22. septembril 1944, kell 5.00 lahkus Toompea lossist, lossi viimane korrapidaja [[Evald Aruvald]], kellele räägitud andmete kohaselt tulistasid Tallinnasse jõudnud Punaarmee tankistid kella 11 paiku [[Falgi tee]] poolt Toompeale lähendeslähenedes lipuvarda pooleks. ning mõlemadMõlemad lipud langesid alla.<ref name="Mpegs" />. 22. septembril vallutasid nõukogudeNõukogude väed Tallinna.
 
== Tallinna taastamine ==
=== Estonia teatri taastamine ===
Mastaapsete ja sunniviisiliste taastamistööde tulemusekstulemusel olitaastati märtsipommitamisel purustatud Estonia, – rahvusliku monumendi –rahvuslik taastaminemonument. 1945. aastal toimunud arhitektuurivõistluse järel taastati [[Juugend Eestis|juugend]]teater viie aastaga [[Alar Kotli]] projekti järgi kolmandiku võrra suuremana. AntudSelle ajajärgu arhitektuuristiilarhitektuuristiilis aga rõhutasrõhutati sambaid, ehisviilukesi, [[hammaslõige]]t, [[karniis]]i, lopsakat [[voluut]]i ja selle vahel nõukogude atribuutikat.
 
Muudes ehitistes, säilisnäiteks asutustekortermajades, ja kortermajade puhul muulesäilis Nõukogude Liidule võõras saksalik [[terrasiitkrohv]], kõrge [[kelpkatus]], hillitsetud [[dekoor]], vaid detailides tuli arglikku nõukogude atribuutikat. Lisandus ka rahvusliku alltoonigaalatooniga pae ohter eksponeerimine. Eesti linnaehituses asendus senine domineeriv majakaupamaja kaupa kavandamine ansamblilise [[linnaplaneering]]uga. 1945. aastal toimunud üleliidulise võistluse järel kavandasid [[Otto Keppe]], [[Voldemar Meigas]] ja [[Harald Armani]] Tallinna uue üldplaani raames [[Viru väljak]]u alale kahehektarilise [[Keskväljak]]u. Selle ministeeriumihooneid sisaldava esindusväljakuga pidi ansambliliselt liituma kultuuriasutusi majutav Kultuurikeskus. Armani kavandas Kultuurikeskuse väljakuna, mis ristub [[Rävala puiestee]]ga (toona [[Lenini puiestee]]) janing hargneb nüüdsete [[Lembitu tänav (Tallinn)|Lembitu]] ja [[Lauteri tänav|Lauteri tänavaga]]atena lõuna suunas.
 
Suurejoonelisest plaanist suudeti 1950. aastate keskpaigaks valmis ehitada Estoniast vasakule jääv [[Põllumajanduslike Keskühistute Keskliit|Põllumajanduslike Keskühistute Keskliidu]] hoone ([[Enn Kaar]], [[1952]]), mõnedning mõni elamudelamu Lenini pstpuiesteel (nn teadlaste maja, [[Edgar Velbri]], [[1953]]), Lauteri ja Lembitu tänaval. LisaksSamuti valmis Kultuurikeskust ja Keskväljakut siduma pidanud hoonestu Estonia pstpuiestee lõunaservas.
 
Kümnendivahetusel pääsesid arhitektuuris senise saksaliku alltoonigaalatooniga liigendatud mahukäsituse ja napi dekoori asemel maksvusele tuimad massid ning lopsakas ornament. Jutustavaks muutunud ornamenti saatsid nüüd veelgi massiivsem karniis, [[frontoon]], sammastik ([[Sõprus (kino)|Sõprus]]e kino – [[Peeter Tarvas]], [[August Volberg]], [[1952]]–[[1955]]). Nii Tallinna [[Stalini väljak]] (aastani [[1949]] [[Keskväljak]]) kui ka Kultuurikeskus pidid saama veelgi monumentaalsema ilme. Stalini väljaku tsentrisse pidi nüüd kerkima Moskva stalinlikest tornidest lähtuv [[Nõukogude Maja (Tallinn)|Nõukogude Maja]] ([[Oleg Ljalin]], [[1952]]–[[1954]]).
 
[[1955]]. aasta 4. novembri [[ÜK(b)P Keskkomitee]] otsus liialdustest arhitektuuris seadis põlu alla senise lopsaka stalinismi. Tulemusena jäid paljud pooleliolevad hooned äkitselt ilma projekteeritud dekoorist (Eesti Energia maja [[Estonia puiestee]]l, [[Uno Tölpus]], [[1954]]–[[1956]]). Tulemusena joonduti omaJoonduti 1930. aastate arhitektuuri järgiarhitektuurist (elamu Narva mntmaanteel, [[Paul Härmson]], [[1959]]).
 
==Viited==
1062

muudatust