Redaktsioon: 24. oktoober 2020, kell 21:24 redigeeri Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust P Unicodifying Märgis: AWB ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. detsember 2020, kell 23:22 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 945 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
38. rida: Seni rahva seas kasutusel olevad nimed ITK korpustele: Keskhaigla või Tallinna Vabariiklik Haigla – [[Ravi ~~tänava~~tänav]]a korpuse kohta. <gallery> Pilt:ITK naistekliinik.JPG\|<center>Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinik Pilt:Ida-Tallinna Keskhaigla Silmakliinik.JPG\|Ida-Tallinna Keskhaigla silmakliinik Pilt:Priihospidali haigetebarakk.IMG 1932.JPG▼ Pilt:Priihospidali surnukuur.IMG 1935.JPG▼ </gallery> == Ajalugu == Ida-Tallinna Keskhaigla [[Ravi tänav]]a korpuse territooriumil on pikk meditsiiniga seotud ajalugu, mis ulatub [[18. sajand Eestis\|18. sajandi]] algusesse. 1715. aastal anti Venemaa tsaaririigi võimude käsk püstitada keskne hospidal Venemaa admiraliteedi vajaduseks. Mereväehaigla rajati 1715. aastal praeguse ITK [[Ravi tänav]]a korpuse territooriumi lääneossa. Lisaks merehospidalile ehitati 1730. aastal maaväehospidal samuti tänapäeva Keskhaigla krundile, selle idaossa ajaloolise [[Tiigiveski tiik\|Tiigiveski tiigi]] äärde. === Priihospidal === 1783. aastal loodi [[Eestimaa kubermang]]u [[Üldhoolekandekolleegium\|ühiskondliku hoolekande kolleegium]], mis asus looma esimest tsiviilisikutele mõeldud haigemaja. Oktoobris 1785 üüris kolleegium ühe agulimaja [[Karjavärav]]a ees, sinna paigutati 12 haigevoodit. 1786. aastal üüris kolleegium praegusel Ida-Tallinna Keskhaigla maatükil [[Veerenni asum]]is puumaja, kuhu paigutati Eestimaa Kubermangu Ühiskondliku Hoolekande Kolleegiumi Hospidali<ref>[[Heino Gustavson]], ENSV Meditsiiniajaloolaste Teadusliku Seltsi aseesimees; [[Väino Tupits]], Tallinna Vabariikliku Haigla peaarst, [https://dea.digar.ee/page/sirpjavasar/1985/10/18/12 Kaks sajandit ja ikka veel kasvab], Sirp ja Vasar, nr. 42, 18 oktoober 1985</ref> 12 haigevoodit. Linnarahvas hakkas uut haiglat nimetama priihospidaliks, kuna seal anti vaestele tasuta ravi<ref>Ivo Karlep, [http://www.pealinn.ee/koik-uudised/tallinna-esimene-haigla-ravis-vaeseid-tasuta-n154893 Tallinna esimene haigla ravis vaeseid tasuta], www.pealinn.ee, 19. oktoober 2015 </ref>. Hiljem ostis Eestimaa kubermangu Ühiskondliku Hoolekande Kolleegium Tallinna Sadama valitsuse käest praeguse haiglakrundi koos hoonetega. Mereväehospidal oli üle viidud [[Juhkentali]] piirkonda. 1804. aastal haiglas avati 6-voodikohaline sünnitusosakond, mis 1810. aastal viidi üle Pärnu maanteel paiknenud puithoonetesse. Loodi ka suguhaigusteosakonnad naistele ja meestele jne. Sünnitusosakond hakkas kandma Alexandra sünnitusasutuse nime, sest kuberneriproua Alexandra von [[Uexküll]] kandis suure osa sünnitusvoodi kuludest ning annetas raha samas paiknenud [[vaestemaja]] rajamiseks. 1847. aastal toodi sünnitusasutus tagasi üle Priihospidali majadesse. [[File:Pharuse kaart Tallinna linnast, 1910.png\|pisi\|left\|Veerenni asumi piirkond 1910. aasta Tallinna linnaplaanil]] ▲[[Pilt:Priihospidali haigetebarakk.IMG 1932.JPG\|pisi\|left\|Priihospidali haigetebarakk]] Aastatel 1871–1872 viidi Priihospidalis läbi ulatuslikke ehitus- ja remonttöid ja valmis uus haiglahoone, mille peahoone hävis 1944. aastal. 1892. aastal asusid Priihospidalis tööle esimesed [[Halastajaõde\|halastajaõed]]. ▲[[Pilt:Priihospidali surnukuur.IMG 1935.JPG\|pisi\|Priihospidali surnukuur]] Ravi 18 asus [[Priihospidali haigetebarakk]]<ref name="KRR_8666">{{kultuurimälestis\|8666\|Priihospidali haigetebarakk, 18. saj.}} (vaadatud 23.10.2020)</ref> ja 1897. aastal ehitatud [[Priihospidali vaimuhaigete osakonna põhjapoolne hoone\|vaimuhaigete osakonna hoone]]<ref name="KRR_8669">{{kultuurimälestis\|8669\|Priihospidali vaimuhaigete osakonna põhjapoolne hoone, 1897. a.}} (vaadatud 23.10.2020)</ref>. Hoones oli voodikohti algselt 42, ja järgmisel aastal haigeid juba 62. Hoone põhjapoolne osa oli meesoost ja lõunapoolne naissoost haigetele. 1909. aastal vaimuhaigete osakond Priihospidalis likvideeriti ning haiged viidi üle [[Seewaldi vaimuhaigla\|Seewaldi haigla]]sse. Kui vaimuhaiged 1909. aastal lõplikult üle viidi Seevaldi raviasutusse, siis oli neid 158. Vaimuhaigete osakonna hooned remonditi ja anti mees- ja naissoost haigetele sisehaiguste raviks. Haiglas töötasid kirurgid Victor Plotnikov (töötas 1896–1898), [[Reinhold Karl Alexander Christian von Wistinghausen\|Renaud von Wistinghausen]] ja günekoloog Wilhelm [[Knüpffer]], Johannes von Fick (töötas 1897–1898) ja hiljem Alexander Berg jt<ref>[[Arne-Lembit Kööp]], Esimesed eestlastest kirurgid Tallinna Keskhaiglas</ref>. Esimese maailmasõja eel ehitati haigla juurde majandushooneid ja ametis oli 6 [[arst]]i, 3 [[Velsker\|velskrit]], 2 [[ämmaemand]]at, 10 õde, apteegipersonal jt. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)\|Saksa okupatsioon]]i ajal, 1. oktoobril 1918 anti haigla Tallinna linna haldusele, Provintsiaalvalitsuse alluvuses. Eestikeelsetes tekstides hakati Priihospidali nüüd nimetama Maakonna Haigemajaks. Kirurgiaosakonna juhataja R. Wistinghausen töötas edasi keskhaiglas kuni 1918. aasta novembrini, mil ta lahkus koos perega Saksamaale. 1. septembril 1917 tegi kubermangukomissar Jaan Poska korralduse likvideerida ühiskondliku hoolekande kolleegium ja Priihospidalist sai Eestimaa kubermanguhaigla<ref>[[Heino Gustavson]] „Priihospidal. Tallinna Vabariiklik Haigla 1785-1917“, Tallinn 1975, H. Gustavson „Tallinna Linna Keskhaigla. Tallinna Vabariiklik Haigla 1917-1940 juunipäevadeni“, Tallinn 1978</ref>. === Tallinna Linna Keskhaigla === Aastatel 1918–1940 kutsuti raviasutust [[Tallinna Linna Keskhaigla]]ks. Wistinghauseni lahkumise järel 18.12.1918 võttis Keskhaigla kirurgiaosakonna juhatamise üle esimese eestlasena [[Konstantin Konik]]. Tallinna Linna Keskhaigla ravihoonetena lisandusid endised Punase Risti majad [[Liiva tänav (Tallinn)\|Liiva tänav]]a ääres. 1930. aastate lõpul alustati Tallinna Linna Keskhaigla maa-alal suurejoonelise meditsiinikeskuse väljaehitamist. Aastatel 1938–1940 ehitati [[Herne tänav (Tallinn)\|Herne tänav]] 29 // 33 // [[Juhkentali tänav]] 6a // 6b // [[Ravi tänav]] 18 kvartalis [[Tallinna Linna Keskhaigla]] [[Tallinna Linna Keskhaigla kirurgiaosakonna hoone\|kirurgiaosakonna hoone]]<ref name="KRR_8665">{{kultuurimälestis\|8665\|Tallinna Linna Keskhaigla kirurgiaosakonna hoone, 1938-1940}} (vaadatud 23.10.2020)</ref>. Haiglahoone koosnes mitmest osast, peakorpus ehk haavaosakond oli keskelt viiekorruseline, külgosad kolmekorruselised. Sünnitusosakond ehitati aastatel 1939–1940 ja jäi peakorpuse üheks külgtiivaks. === Tallinna Vabariiklik Haigla === 1940. aastal nimetati haigla Tallinna I Haiglaks. 1946. aastal muutus haigla nimi vabariiklikuks Tallinna kliiniliseks keskhaiglaks. Sõja ajal viimistlemata jäänud [[Keskhaigla sünnitusosakonna hoone]] ehitus lõpetati 1949. aastal<ref name="KRR_8672">{{kultuurimälestis\|8672\|Tallinna Linna Keskhaigla sünnitusosakonna hoone, 1940-1949}} (vaadatud 23.10.2020)</ref>. Tallinna Vabariikliku Haiglast on välja arenenud Tallinna Vabariiklik Vereülekande jaam (1941) ning Tallinna Vabariiklik Onkoloogiadispanser (1946). Aastatel 1974-1981 ehitati peakorpusele juurde maaaluse tunneliga ühendatud köögiplokk ning 1983. aastal ehitati peakorpuse madalamad külgosad keskosaga ühekõrguseks. 1984. aastal alustas haigla juures tegevust Eesti NSV Kardioloogia Teadusliku Uurimise Instituut. Haiglale oli allutatud ka Tallinna II Naistenõuandla. === Tallinna Keskhaigla === 1992. aastal nimetati meditsiiniasutus [[Tallinna Keskhaigla\|Tallinna Keskhaiglaks]] ning alates 2002. aastast kuulub see [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] koosseisu.<ref name=":1">{{Raamatuviide\|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus\|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed\|aasta=2013\|koht=Tallinn\|kirjastus=\|lehekülg=}}</ref> ==Viited== {{viited}}

Ida-Tallinna Keskhaigla: erinevus redaktsioonide vahel