|
[[Pilt:Krustpils coat of arms.png|pisi|Krustpilsi vapp]]
[[Pilt:Krustpils kult nams.jpg|pisi|Krustpilsi kultuurimaja]]
'''Krustpils''' ([[poola keel]]es ''Kryżborg''; [[saksa keel]]es ''Kreutzburg''; [[latgali keel]]es ''Krystapiļs'') on [[Läti]] [[linn]]a [[Jēkabpils]]i osa. Asub [[Daugava]]st põhjas [[Daugavpils|Daugavpilsi]]-–[[Riia]] [[raudtee]] ääres. Kuni aastani [[1962]]. aastani oli Krustpils iseseisev linn.
Kuigi Krustpils on sõdades palju kannatanud, on vanalinnas siiski säilinud mitmeid ajaloolisi hooneid. Vanalinna keskus on Riia tänav (''Rīgas iela''). Krustpilsi ajalooline süda kannatab suure liikluskoormuse käes.
==Ajalugu==
Krustpilsi mainition esimest korda aastalmainitud [[1237]]. aastal, mil [[Riia peapiiskopkond|Riia piiskop]] lasi sinna rajada [[Krustpilsi piiskopilinnus|linnuse]] ([[saksa keel]]es ''Kreuzburg''). Piirkond jäi aastani [[1511]]. aastani piiskoplikuks lääniks. [[Liivi sõda|Liivi sõja]] tagajärjel sai Krustpilsist koos ülejäänud [[Latgale]] ning Põhja-Lätiga [[Rzeczpospolita]] osa ja kuningas [[Stefan Batory]] andis lossi [[Korff]]ide suguvõsale. Nende kätte jäi [[Krustpilsi loss]] kuni võõrandamiseni aastal [[1920]].
[[Poola jagamised|Poola jagamisel]] sai aastalKrustpilsist [[1772]]. Krustpilsistaastal [[Venemaa keisririik|Venemaa]] osa. Koos ülejäänud Latgalega asus asula [[Viciebski kubermang]]us. Aastal [[1784]] sai asulast [[alev]]. Asula hakkas kasvama peale aastatpärast [[1861]]. aastat, mil rajati [[Daugavpils|Daugavpilsi]]-–[[Riia]] [[raudtee]]. [[Vene-Türgi sõda]] tõi endaga Krustpilsi hulgaliselt [[Türgi]] sõjavange, sellest ajast peale asub Krustpilsis [[türklased|türklaste]] kalmistu. Veel kiirema kasvu tõi [[Rõbinsk]]isse viiva raudtee rajamine aastal [[1904]], nii et Krustpilsist sai raudteesõlm.
Aastaks [[1914]] oli Krustpilsis üle 5000 elaniku. Ehitati [[luterlus|luteri]] ja [[katoliiklus|katoliku]] kirik, sünagoog, koolid, vesiveski. Krustpils oli lõunapoolseim punkt, mille [[Eesti]] väed [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] käigus suvel 1919 hõivasid.
Sõda mõjus aga Krustpilsile laastavalt, hävis 600 hoonet. Aastaks [[1920]], mil asulast sai [[linn]], oli rahvaarv kahanenudvähenenud 1862 inimeseni. Linn hakkas taas kasvama, kuid endist rahvaarvu ei saavutanud, kuigi aastal [[1924]] laiendati linna maid piki [[Rēzekne]]sse viivat raudteeliini, nii et [[Zīlāni]] külas asunud raudteepeatus jäi nüüd Krustpilsi territooriumile. Aastal [[1929]] liideti linnaga ka seni linna piiride taga asunud Krustpilsi [[raudteejaam]] (hoone aastast [[1954]]). Aastal [[1932]] rajati suhkruvabrik (likvideeritud aastal [[1999]]).
Aastal [[1941]] kasutati Krustpilsi raudteejaama [[küüditamine|küüditamiseks]]. Krustpils ise kannatas küüditamise all üsna vähe, linnast viidi [[Siber]]isse ainult 36 inimest. Samuti kasutati raudteejaama [[1949]]. aasta küüditamisel. Aastal [[1962]] liideti Krustpils Jēkabpilsiga.
| 