Sõltumatud Kuningriiklased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Vaadetele eest oli “v” täht puudu.
Märgised: Tühistatud Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
7. rida:
Kuningriiklaste formaalseks loosungiks oli küll kuningriigi kehtestamine Eestis, kuid oma parlamentaarses tegevuses osalesid nad agaralt vasttaastatud Eesti Vabariigi ülesehitustöös. Nad järgisid konstruktiivse neutraliteedi põhimõtet ehk liitumata Riigikogu huvigruppidega toetati Eesti rahvusriiklust arendavaid samme, sõltumata sellest, kas need lähtusid valitsevalt koalitsioonilt või opositsioonilt.
 
Kuningriiklaste protestimeelest võib kõnelda vaid juhtudel, mil koalitsiooni või opositsiooni seaduseelnõud ei vastanud kuningriiklaste aadetelevaadetele ja arusaamadele õiglusest ja rahvavõimust, sellistel juhtudel rakendati ka tavatuid aktsioone, nagu fraktsioonivahetajate löömine rändrüütliteks, nõiatrummi põristamist Riigikogu saalis enne istungit (vastukaaluna kavandatavale luterlikule ühispalvusele), [[Jüriöö ülestõus]]u 650. aastapäeva tähistamist ohvritalitusega Lindamäel ja tulede süütamisega [[Pika Hermanni torn]]is, lahkuvatele Vene vägedele medali "Eestimaa vabastamise eest" annetamist, [[Torgu vald|Torgu valla]] taastamist selle kuningriigiks kuulutamise kaudu jms. Taolised aktsioonid olid hetkel tõhusad, kuid paraku jätsid kuningriiklastest kerglase mulje, mis varjutas nende tõsist tööd nii parlamendis kui selle komisjonides.
 
Kuningriiklaste sõltumatus ja ettearvamatus ärritas nii mõndagi poliitilist jõudu ning järgmistel valimistel leiti formaalne ettekääne neist vabanemiseks. Kuningriiklased esitasid oma kandidaatide nimekirjad valimiskomisjonile viimasel hetkel, komisjon leidis suure osa kandidaatide dokumentidest pisivigu, aga aeg dokumentide parandamiseks ja uuestiesitamiseks oli juba lõppenud.