Kinkeleping: erinevus redaktsioonide vahel

KõiksugusteMistahes lepingute sõlmimine eeldab lepingupoolte teo- ja õigusvõime olemasolu. Kinkelepingute sõlmimise puhul on seega oluline, milline on kingisaaja õigusvõimelisus.<ref name=":1" />

Alla 7- aastase lapsega on võimalik kinkelepingut sõlmida ainult siis, kui tema seaduslik esindaja sõlmib selle lapse nimel (sellistel asjaoludel on teatud esemete kinkimisel siiski vaja tehingu tegemiseks kohtu luba). 7–18 -aastasele kinkimisel on vajalik lapse seadusjärgse eestkostja nõusolek või tagantjärele heakskiit ehk nimetatud vanuses lapsele ei tohi kinkelepingu esemega tekitada mistahes kohustusi või koormisi. Kui kinkelepingu pooleks on sündimata laps, siis otsustab kingi vastuvõtmise tulevase lapse vanem või eeskostja ning tehingu õiguslikud tagajärjed tekivad alles pärast lapse sündi.<ref name=":1" />

Kinkelepingu sõlmimisel peab olema kirjalik ainult kinkija avaldus lepingust tulevatelepinguliste kohustuste võtmisestvõtmise kohta, kui seadusest ei tulene teisiti.<ref>K. Sein. Tehingu vorminõuded ja nende järgimata jätmise tagajärjed. – Juridica 2010, nr 7, lk 508.</ref> Kingisaaja võib anda oma nõusoleku või keeldumise ükskõik millises vormis, kui seadus seda ei näe ette teisti (nt kinnisasja kinkimisel peab olema kinkeleping notariaalselt tõestatud). Kui kinkija on omapoolset vorminõuet rikkunud, siis on kinkeleping tühine, kuid kui kohustus on juba täidetud, siis loetakse kinkeleping kehtivaks. <ref name=":1" />

Kinkija kohustus on anda kinkijaletalle kuuluv ese tasuta üle ning tagada kingitud eseme omandi või käsutusõiguse üleminek.<ref name=":1" />

Kui kinkija ei täida üleandmiskohustust, võib kingisaaja kasutada õiguskaitsevahendeid.:

* Nõudanõuda kohustuse täitmist.;<ref name=":0" />

* Kuitaganeda lepingust, kui tegemist on olulise rikkumisega, siis võib lepingust taganeda.;<ref name=":0" />

* Nõudanõuda kahju hüvitamist.<ref name=":0" />

Kinkija ei pea üleandmisega viivitamisel aga maksma viivist ega kompenseerima kingitud esemest saadud kasu. Kinkija üle antud ese peab vastama kinkelepingul sõlmitud tingimustele (eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas). Kui omadusi ei lepita kokku, peab kingitud ese olema vähemalt keskmise kvaliteediga. Kui kinkelepingu esemel on puudused ningja kinkija vastutab nende eest, siis võib kingisaaja esitada kohustuse korrektse täitmise nõude ning ka kahju esitamise nõude.<ref name=":1" />

Kui kingisaajale on tehtud avaldus kinkelepingu sõlmimiseks, peab kingisaaja sellega nõustumist või keeldumist kinkijale selgelt väljendama (vormivabadus). Kui kinkelepinguga on kingisaajale ette nähtud koormisi või kohustusi, siis neid tuleb täita, reeglinaüldjuhul pärast kingi üleandmist.<ref>RKTKo 3-2-1-119-09, p 14.</ref>

Kokku lepitud koormiste või kohustuste täitmine võib olla ka kinkelepingu sõlmimise põhjuseks (stipendiumi võitmine teadustöö või muu õppetöö finantseerimiseks). Kui kingisaaja koormised või kohustused ületavad kingi enda väärtust, siis on tal õigus nende tegemisest keelduda, eeldusel, et talle ei hüvitata ületatavaid kulutusi. Kinkelepinguga saab panna koormisi või kohustusi ka avalikes huvides, (nt Eesti Rahvusraamatukogule kingitud kunstnike tööde kogu peab kord aastas olema avalikkusele näidata).<ref name=":1" />