Ussid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pede lits mahhuj tra vaike pede Märgised: Tühistatud Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
Resümee puudub Märgised: Eemaldamine Tühistatud |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib loomadest; teiste tähenduste kohta vaata [[Uss (täpsustus)]]}}
[[Pilt:Regenwurm1.jpg|thumb|[[Harilik vihmauss]] (''Lumbricus terrestris'') on maailma kõige levinum uss]]
'''Ussid''' on [[selgrootud|selgrootute]] koondrühm, keda iseloomustab piklik (usjas) kehakuju, [[nahklihasmõik|nahklihasmõigu]] olemasolu ja (päris)[[jäse|jäsemete]] puudumine. Kõik ussid on ehitustüübilt [[bilateraalsümmeetria|bilateraalsümmeetrilised]].
Usse saab jaotada alamateks (kasutatakse ka nimetust skoletsiidid) ja kõrgemateks. Alamate usside hulka kuuluvad teiste seas mitmed loomade hõimkonnad: [[lameussid]] (''Platyhelminthes''), [[kärssussid]] (''Nemertea''), [[ümarussid]] (''Nematoda'') jt. Kõrgemate usside alla arvatakse aga [[rõngussid]] (''Annelida''), kelle hulka kuulub näiteks [[harilik vihmauss]]. Alamatel ja kõrgematel ussidel on mitmeid ehituslikke erinevusi: kõrgematel ussidel esineb [[metameeria]], [[vereringe]] ja teisene kehaõõs ehk [[tsöloom]]; alamatel ussidel need puuduvad.
== Levik ==
Maailmas on vähemalt 1 000 000 [[liik (bioloogia)|liiki]] usse. Neid leidub peaaegu kõikjal maailmas, nii mere-, magevees kui ka maismaal. Mitmed ussid aitavad kobestada maapinda, näiteks vihmaussid, mõned jälle parasiteerivad teistes organismides, kaasa arvatud inimeses. Ökoloogiliselt on ussid tähtis toiduvõrgustikulüli enamikus [[ökosüsteem]]ides.
Kõige levinumaks ussiks peetakse harilikku vihmaussi, kes eksisteeris Maal juba 120 miljonit aastat tagasi.
== Peamised usside rühmad ==
| |||