Friedrich Vreemann: erinevus redaktsioonide vahel

{{tsitaat|[[21. märts]]il jõudis [[Tartu]]st [[Võru]] jaama II diviisi komandandirood [[Võrumaa]] tuntuma sõjasangari, 25-aastase kapteni Vreemanni juhatusel. Meeskond oli välimuselt kirju, kuid relvastuselt tugev, sest poistel oli kolm [[Lewis (kuulipilduja)|Lewise kuulipildujat]] ja viis [[Madsen (kuulipilduja)|Madseni kuulipildujat]]. Samal päeval alustati teekonda rinde poole. Ööbiti [[Nursi]] metsavahi majas ja järgmisel päeval mindi edasi Sänna poole. [[Sänna]]l avati nende pihta aga tuli ja nad olid sunnitud taanduma. Pärast pikka lahingut vaenlane taandus ja rood võttis suuna edasi Rõugesse. Järgmisel päeval algas uus suur lahing, mille käigus Vreemann langes, läbipuurituna neljast kuulist. Õhtul saadi aga vaenlasest jagu.|{{lisa viide}}|}}

 

Kapten Vreemann maeti [[Pindi kalmistu]]le, kus talle 12. oktoobril 1924 püstitati ausammas Vabadussõjas langenute mälestamise Võrumaa komitee poolt. Ausammas võeti [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude Liidu okupatsioonivõimu]] poolt maha 1947. aastal. Sammas taastati ja taasavati Friedrich Vreemanni 100. sünniaastapäeval, 10. novembril 1994.