Redaktsioon: 9. detsember 2020, kell 16:26 redigeeri OlgaFilippova01 (arutelu \| kaastöö) 49 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. detsember 2020, kell 20:47 redigeeri eemalda Annn (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3324 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
14. rida: 1980. aastate eduka kiire inflatsiooni puudumise võib eeltoodud rahapoliitika arvele seada, kuid seejärel on rahapakkumise kontrollimine üha vähem kasutust leidnud, sest seosed [[baasraha]] ja laiemate [[rahaagregaat]]ide ning ühtlasi ka inflatsiooni vahel on hägusemaks ja keerukamalt ennustatavaks muutunud. Tänapäeval ~~kasutatakse~~seab inflatsioonieesmärgi ~~seadmist,~~valitsus ~~mille~~ja ~~seatakse valitsuse ja~~viib ~~teostatakse~~ellu ~~keskpanga~~keskpank. Sel juhul on määratud, kui palju inflatsiooni kõikus. Kui eesmärki [[prognoos]]idega võrreldes selgub, et inflatsiooniennustus on kõrgem kui seatud eesmärk, võib [[keskpank]] range rahapoliitikaga (intressimäära tõstes ja rahamassi kasvu aeglustades) protsessi juhtida. Kuna inflatsioonimäära siht seatakse tavaliselt lähemateks aastateks, on selle tegelikku arengut suhteliselt keeruline hinnata ja keskpank võib ka vigu teha. Paljudel riikidel toimib rahapoliitika lähtuvalt vahetuskursieesmärgist. Sellesse gruppi kuuluvad fikseeritud vahetuskursiga riigid (ka [[valuutakomitee]]d, mis on fikseeritud kursi rangem vorm), vahetuskursikoridore või perioodilist [[devalveerimine\|devalveerimist]] kasutavad riigid ja kõige rangemaks vahetuskursieesmärgiks on mingi teise valuuta täielik käibelevõtmine (dollariseerumine või euroiseerumine).

Rahapoliitika: erinevus redaktsioonide vahel