Armas Äikiä: erinevus redaktsioonide vahel

'''Armas Äikiä''' ([[14. märts]] [[1904]] Pyhäjärvi, [[Viiburi kubermang]], [[Tsaari-Venemaa Keisririik]] – [[20. november]] [[1965]] [[Helsingi]] ) <ref name="KB">Kalemaa, Armas Äikiä</ref> oli soome luuletaja, kirjanik, ajakirjanik ja poliitik. Alates 1930. aastate lõpust kuulus Äikiä [[Soome Kommunistlik Partei|Soome Kommunistliku Partei]] (SKP) [[Soome Kommunistlik Partei|juhtkonda]] . Ta avaldas romaane varjunime '''Viljo Veijo''' all. Nii Äikiä poliitilised seisukohtadseisukohad kui ka arusaamad kultuurist ja kunstist esindasid nõukogulikku dogmaatilist marksismi. <ref name="KB" />

Armas Äikiä sündis [[Karjala kannas|Karjala kannasel]] asuval Pyhäjärvel rätsepa peres. Ta kolis 19-aastaselt Helsingisse, astus tollal keelatud kommunistlikkukommunistliku partei liikmeks ja töötas ühtlasi vasakpoolsetes ühiskondlikes organisatsioonides. Ajakirjanikuna töötdestöötades onoli Äikiä olnud ajakirjade Liekki, Itä ja Länsi ning ajalehe Työväenjärjestöjen Tiedonantaja peatoimetaja. Aastatel 1927–1928 ja 1930–1935 viibis Äikiä vanglas, kandes karistust keelatud poliitilises tegevuses osalemise eest. <ref name="KB">Kalemaa, Armas Äikiä</ref> <ref name="Liukkonen">Petri Liukkonen: [http://authorscalendar.info/aikia.htm Armas Äikiä (1904–1965)] Authors' Calendar </ref>

Pärast vabanemist 1935. aastal kolis Äikiä [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liitu]]u. Ta tegi seda ebaseaduslikult tingimisi karistuse kandmise ajal ja kaotas seetõttu Soome kodakondsuse. <ref name="KB">Kalemaa, Armas Äikiä</ref> Ta oli üks väheseid Soomest Nõukogude Liitu siirdunud kommuniste, kes ei sattunud sunnitöölaagrisse ning elas üle 1930. aastate stalinistilikud repressioonid. EeldatakseArvatakse, et ta töötas [[NKVD]] informaatorina. <ref name="Liukkonen" />

Äikiä alustas seda eluperioodi, olles Soome Kommunistliku Noorsooliidu (SKNL) teenistuses. <ref name="kallis502">''Kallis toveri Stalin'', s. 512.</ref> VarjunimeVarjunimega ''Pavel / Paul Hirn'' all õppis ta Rahvusvahelises leninlikus koolis. Kui see 1938. aastal likvideeriti, siis suunati Äikiä [[Komintern|Kominterni]]i teenistusse, <ref>Krekola, s. 338–339, 350.</ref> kus temast sai Soome-asjade raportöör.

[[Talvesõda|Talvesõja]] ajal oli Äikiä [[Otto Wille Kuusinen|Otto Wille Kuusineni]]i juhitud Terijoe valitsuses (1939–1940) põllumajandusminister. <ref name="SK">{{Cite journal|title=Kun Kansallisteatteri murhasi Stalinin|publisher=Otavamedia|issue=17|pages=43|date=27.4.2018}}</ref> Nagu kõik teisedki selle valitsuse liikmed, ei täitnud ta küll selle ametikohaga seotud ametlikke kohustusi.

Aastatel 1942–1944 toimetas Äikiä Kominterni soomekeelseid raadiosaateid ehk [[Yleisradio]] sagedustel soomlastele edastatud raadiopropagandat. <ref name="kallis502">''Kallis toveri Stalin'', s. 512.</ref>

1940. aastal sai Äikiä Karjala kirjanike liidu esimeheks ja [[Karjala-Soome NSV|Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]] Ülemnõukogu kunstide valitsuse juhatajaks. Äikiä on kirjutanud Karjala-Soome NSV hümni sõnad. <ref>Karjalan-Suomalainen Sosialistinen Neuvostotasavallan valtiohymni (www.heninen.net) [http://heninen.net/karjalantasavalta/vanhahymni_f.htm linkki]</ref>

Äikiä naasis 1947. aastal Soome <ref>Krekola, s. 372, 404.</ref>, kuid talle ei antud tagasi Soome kodakondsust. Seepärast ei saanud ta töötada selleks ajaks legaliseeritud kommunistlikusSoome Kommunistlikus erakonnasParteis ühelgi juhtival ametikohal. Äikiä töötas tööviisa alusel üsna mõjukas ametis kommunistide poolt loodud DemokraattisenDemokraattinen lehtipalvelunlehtipalvelu (DLP) juhatuses. Ta kirjutas varjunime ''Liukas Luikku'' all ka Soome kommunistlikuKommunistliku parteiPartei häälekandjas Työkansan Sanomat. <ref name="KB">Kalemaa, Armas Äikiä</ref>

1956. aastal nimetati Äikiä lühikeseks ajaks ka Työkansan Sanomate peatoimetaja kohusetäitjaks. <ref>Veli-Pekka Leppänen: ''Ohranasta oppositioon; Kommunistit Helsingissä 1944–1951'', s. 837. KSL, Helsinki 1994.</ref>

Äikiä oli SKP-s oluline mõjuisik, kuid Nõukogude Liidu kodanikuna ei saanud teda partei juhtorganitesse ametlikult valida partei juhtorganitesse. Veli-Pekka Leppänen on nimetanud Äikiät SKP poliitbüroo "välisliikmeks". <ref>Leppänen 1999, s. 42.</ref>

Äikiä sulest on ilmunud luuletusi (sh luulekogu ''"Henkipatto''", (1948) ja varjunime Viljo Veijo all satiirilised romaanid ''"Lotta Hilpeläinen''" (1951) ja ''"Sinisten silmien tähden" (''1952). Ta tekstistaskirjutas ka poliitilisi pilkelaule, samuti tõlkis soome keelde [[Aleksandr Puškin|Aleksander Puškini]]i, [[Mihhail Lermontov|Mihhail Lermontovi]]i ja [[Vladimir Majakovski]] luulet. <ref name="KB">Kalemaa, Armas Äikiä</ref>

Viimastel eluaastatel häiris Äikiä kirjutamistööd alkoholism. Ta suri Helsingis 20. novembril 1965. Äikiä on maetud [[Malmi kalmistulkalmistu]]l asuvasse SKP juhtide ühishauda.