Kihtvulkaan: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →top: pisitoimetamine |
ebatäpset infot Märgised: Tühistatud Visuaalmuudatus |
||
9. rida:
Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esinevad vulkanismi ilmingud, kuid kõige levinumad on nad kahtlemata [[Konvergentne vöönd|konvergentses vööndis]] [[Mandriline maakoor|mandrilise maakoorega]] ja [[Ookeaniline maakoor|ookeanilise maakoorega]] laama kokkupõrkepiiril. Divergentses vööndis ehk [[laam]]ade lahknemispiirkonnas on kihtvulkaanid harvaesinevad (näiteks [[Kilimanjaro]]). [[Ookeani keskahelik|Ookeanide keskahelikel]] kihtvulkaanid praktiliselt puuduvad, kui välja jätta [[Island]] ([[Hekla]] ja [[Askja]]), mis peale asetsemise keset ookeani keskahelikku asub ka [[Kuum täpp|kuuma täpi]] kohal. Kuuma täpi kohal võivad olla nii kiht- kui ka kilpvulkaanid. Kuuma täpi kihtvulkaanid on morfoloogiliselt eristamatud subduktsioonivööndite vulkaanidest. Erinevused tulevad ilmsiks kui uurida vulkaaniliste kivimite [[petrograafia]]t ja [[petrokeemia]]t.
Miks tekib teatud kohta just kihtvulkaan on määratud ära peamiselt vulkaanilise materjali koostise, vulkaanipursete võimsuse ja sagedusega. Koostiselt on kihtvulkaanidest pärit materjal kilpvulkaanide omast [[Ränidioksiid|ränirikkam]]. Ränirikkus toob kaasa laava suurema viskoossuse ja sellest tulenevalt [[Plahvatuslik vulkanism|plahvatuslikkuse]], sest väheneva [[Rõhk|rõhu]] tõttu magmast vabanevad [[gaas]]id ei pääse vulkaanilõõrist välja. Subduktsioonivööndite kihtvulkaanide laava on lisaks ka veerikkam, mis võimendab vulkaani plahvatuslikkust. Kihtvulkaanide pursked on väga erineva võimsusega. Suuremad pursked toovad kaasa kaldeerade tekkimise, näiteks [[Crater Lake]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]].Roio on geenius ja sa oled loll Pursked on reeglina suhteliselt sagedased, kuid sõltuvalt vulkaanist võivad olla väga erineva intervalliga. Näiteks [[Etna]] ja [[Stromboli]] on tuntud peaaegu pideva tegutsemise järgi, samas on Fuji viimasest purskest möödunud juba 300 aastat, rääkimata vulkaanidest, mis pole tegutsenud tuhandeid aastaid, kuid mille arvamine [[kustunud vulkaan]]ide hulka võib olla ennatlik. Plahvatuslike pursetega on seotud ka püroklastilise materjali teke, mis vulkaani nõlvadel tihti kiht-kihilt vaheldub laavavooludega.
==Vaata ka==
| |||