Redaktsioon: 16. august 2020, kell 03:45 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 525 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. detsember 2020, kell 17:12 redigeeri eemalda Pro99ton (arutelu \| kaastöö) 107 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:~~Bulletin of the U.S. Department of Agriculture (1913~~GHS-~~1923.) (19879813403)~~pictogram-skull.~~jpg~~svg\|pisi\|228px\|<center> {{PAGENAME}} </center>]] '''Mürgistus''' ehk '''mürgitus'''<ref>{{Netiviide\|autor=([[Eesti õigekeelsussõnaraamat\|Eesti Keele Sihtasutus]])\|url=http://eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=m%C3%BCrgistus&F=M\|pealkiri=ÕS\|väljaanne=\|aeg=2018\|vaadatud=}}</ref> on mürgistumine ja mürgistatud-olek, mis on mürgi toimel tekkinud haiguslik seisund.<ref>{{Netiviide\|autor=([[Eesti keele seletav sõnaraamat\|Eesti Keele Sihtasutus]])\|url=https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=m%C3%BCrgistus&F=M\|pealkiri=EKKS\|väljaanne=\|aeg=2009\|vaadatud=}}</ref> '''Mürgistus''' ehk '''mürgitus''' ehk '''intoksikatsioon''' on inimese või muu [[loomad\|looma]] [[haigus]], mille on esile kutsunud üks või mitu [[mürk]]i (need võib olla tekkinud ka organismis eneses). '''Mürgistuse teke''' ~~Mürgistuse patoloogia on varieeruv ja oleneb nii organismist kui ka mürgistuse esile kutsuda võivast ainest.~~ Mürgistus tekib siis, kui inimesed joovad, söövad, hingavad, süstivad või puutuvad piisavalt ohtlikku ainet (mürki), mis võib põhjustada haigust või surma. Mõned mürgid võivad väga väikestes kogustes põhjustada haigusi või vigastusi. Haigus võib pärast mürgiga kokkupuudet tekkida väga kiiresti või pikaajalise kokkupuute korral võib see areneda mitme aasta jooksul. Sagedasemad mürgistuste põhjused inimestel on [[alkohol]] ([[alkoholimürgistus]]), [[metanool]], [[uimasti]]d, [[ravim]]ite üledoos, [[kemikaal]]id, [[vingugaas]] ehk [[süsinikoksiid]] CO ([[vingumürgistus]]). Mürgistusi võivad põhjustada ka riknenud toit ([[toidumürgistus]]), putukahammustused (sh [[mesilased\|mesilaste]] ja [[Herilane\|herilased]] ning [[Skorpionilised\|skorpionite]] 'nõelamine'), [[mürkmadu]]de hammustused, mürgised seened, mürktaimed jm.▼ '''Mürgised ained''' Mürgistuse kahtluse või ka tegeliku mürgistuse korral tuleks kannatanul ja/või tema lähedastel (ka saatjatel), helistada võimaluse korral kas mürgistusteabekeskusesse, [[hädaabinumber\|hädaabinumbrile]] [[112 (hädaabinumber)\|112]] (Euroopa hädaabinumber) ja kutsuda [[kiirabi]] või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.▼ Mürgine aine on kõik, mis võib avaldada kahjulikku bioloogilist mõju. See võib olla keemiline, füüsikaline või bioloogiline. Näiteks võivad toksilisteks aineteks olla: Mürgistuse tüüpilisteks [[sümptom]]iteks on [[oksendamine]], [[peavalu]], [[iiveldus]], [[kõhuvalu]], [[uimasus]], [[teadvusehäire]]d, [[krambid]], mõnel juhul ka [[allergia]]le omased tunnused. Keemiline (näiteks tsüaniid) Füüsikalised (näiteks kiirgus) Bioloogiline (näiteks mao mürk) '''Mürgistuse sümptom''' Mürgistus võib kulgeda ägeda või [[krooniline haigus\|kroonilise]] haiguspildiga.▼ Mürgistuse sümptomid sõltuvad mürgi tüübist ja sissevõetud kogusest, kuid üldised tähelepanu pööravad asjad: oksendamine kõhuvalu segadus ebakorrapärased südamelöögid ja hingamine ebaloomulik tasakaalu- ja nägemishäired krambid , teadvusekadu ▲Sagedasemad mürgistuste põhjused inimestel on [[alkohol]] ~~([[alkoholimürgistus]])~~, [[metanool]], [[uimasti]]d, [[ravim]]ite üledoos, [[kemikaal]]id, [[vingugaas]] ehk [[süsinikoksiid]] CO ([[vingumürgistus]]). Mürgistusi võivad põhjustada ka riknenud toit ([[toidumürgistus]]), putukahammustused (sh [[mesilased\|mesilaste]] ja [[Herilane\|herilased]] ning [[Skorpionilised\|skorpionite]] 'nõelamine'), [[mürkmadu]]de hammustused, mürgised seened, mürktaimed jm. ▲Mürgistus võib kulgeda ägeda või ~~[[krooniline haigus\|~~kroonilise]] haiguspildiga. '''Mürgistuse ennetamine ja ravi''' ▲Mürgistuse kahtluse või ka tegeliku mürgistuse korral tuleks kannatanul ja/või tema lähedastel (ka saatjatel), helistada võimaluse korral kas mürgistusteabekeskusesse, [[hädaabinumber\|hädaabinumbrile]] [[112 (hädaabinumber)\|112]] (Euroopa hädaabinumber) ja kutsuda [[kiirabi]] või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda. Mürgistuste [[ravi]]s kasutatakse ~~[[detoksikatsioon]]i~~detoksikatsiooni meetodeid ja sümptomaatilist ravi. Mõne mürgistuse puhul saab kasutada [[antidootravi]] ehk [[vastumürk\|vastumürg]]i manustamist. Vastumürgid on olemas siiski vaid piiratud hulgale mürkidele.<ref>[http://www.kliinikum.ee/aikliinik/images/stories/Sagedamini_esinevad_myrgistused_K.Tamme.pdf Kadri Tamme. Sagedamini esinevad mürgistused: esmane käsitlus, spetsiifiline ravi. Kliinikum.ee]</ref> Näiteks metanoolimürgistuse puhul kasutatakse antidoodina [[etanool]]i, et takistada metanooli lagundamist [[maks]]as.<ref>[http://elmysuvekool.weebly.com/uploads/1/0/0/4/10047829/mrgistustest_emo-s_kn__aug_2013.pdf Kuido Nõmm. Mürgistustest ja nende kliinilisest tuvastamisest. ELMÜ XV Suvekool 2013]</ref> Kemikaalidega töötavatele inimestele on mürgistuse vältimiseks kehtestatud ohtlike kemikaalide lubatud piirnormid, mis kaheksatunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust.<ref>[http://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Teavitustegevus/Infokirjad/2012/infokiri_nr_18/aprill2012_aktuaalne_kemikaalid.pdf Kaja Niinlaup. Kemikaalide kasutamisest tulenevad riskid kipuvad töökohal sageli hindamata jääma]</ref>. ==Vaata ka== [[Mürk]] * [[Toksikoloogia]] * [[aktiivsüsi]] * [[hüperitsism]]

Mürgistus: erinevus redaktsioonide vahel