Norra ja Venemaa piir: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pro99ton (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: ''''Riigipiir Norra ja Venemaa''' vahel koosneb 197,7 km pikkusest maapiirist Norra ja Venemaa vahel. Lisak on Varangerfjordis 23,2 kilomeetri pikkune merepiir....'
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 7. detsember 2020, kell 12:57

Riigipiir Norra ja Venemaa vahel koosneb 197,7 km pikkusest maapiirist Norra ja Venemaa vahel. Lisak on Varangerfjordis 23,2 kilomeetri pikkune merepiir. Samuti on piir kahe riigi territoriaalvete vahel Barentsi merel ja Põhja-Jäämerel.

Aastatel 1944–1991 oli see piir Norra ja Nõukogude Liidu vahel. Euroopa maanteel 105 on üks piiriületuspunkt. Norra poolt teostab järelevalvet garnison ja see on Norra piirikomissari jurisdiktsiooni all, Venemaa poolt aga Venemaa piirivalveteenistus.

Piiri määratleti lepingus 1326 ja eraldati, milliseid saami osi Norra ja Venemaa maksustada võivad. Piirijoon määratleti 1826. aastal lepinguga ja jääb sisuliselt samaks piiriks ka tänapäeval. 1944 tekkis Norra – Nõukogude Liidu piir. Külma sõja ajal oli piir üheks kahest Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ja Nõukogude Liidu vahel, teine oli Nõukogude Liidu ja Türgi piir. Aastatel 1991–1999 oli see ainus piir Venemaa ja NATO vahel. See on Norra noorim muutmata piir. Alates 1960. aastatest on kahe riigi territoriaalvete vahelise piiri osas olnud lahkarvamusi, aga see lahenes piiritluslepinguga 2010.

Piirijoone leping Venemaaga

Läbirääkimisi seoses merepiiriga alustati 1970. 1975. aastal leppisid mõlemad riigid kokku moratooriumis, mis keelas vaidlusaluses piirkonnas nafta ja gaasi varu uurimise. 1978. aastal allkirjastati kalandust reguleeriv ajutine leping.

27. aprillil 2010 teatati Oslos, et Barentsi mere territoriaalne vaidlus on lahendatud. Leping on kompromiss, mis jagab vaidlusaluse ala kaheks ligikaudu võrdse suurusega osaks. Leping allkirjastati Murmanskis 15. septembril 2010. Norra parlament kiitis lepingu 8. veebruaril 2011 ühehäälselt heaks. 30. märtsil hääletas ratifitseerimise toetamist ka Venemaa riigiduuma ning lepingu ratifitseerimise seadusele allkirjastati 8. aprillil 2011. Pärast mõlema riigi poolt ratifitseerimist oli enne selle jõustumist 30-päevane ooteaeg. Leping jõustus 7. juulil 2011, lõpetades 41 aastat kestnud piiritüli.

Lepingus on sätestatud kalandusalase koostöö tingimused, nähes ette Barentsi merel kalastamise ühise reguleerimise mehhanismi säilitamise. Lepingus määratletakse ka koostöö põhimõtted maavara maardlate uurimisel. Merepiiri ületavat maardlat võib tervikuna kasutada ainult kahepoolse kokkuleppe alusel. Piirileping on majanduslikult oluline, kuna see võimaldab geoloogiliste uuringute ja süsivesinike puurimist läbi viia varem vaidlustatud piirkonnas. Piirkond asub ühest maailma suurimast maagaasimaardlast läänes. Norra ettevõte sõlmis lepingu, et alustada piirkonna Norra osa uurimist, esmane seismiline uuring Norra uues merevööndis algas 8. juulil 2011.

Välislingid