Jämesoolevähk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
9. rida:
| vaadatud = 05.12.20
| keel = eesti }}</ref>}}
'''Jämesoolevähk''' ehk '''kolorektaalvähk''' (ladina keeles ''carcinoma coli'' / ''carcinoma recti'') on [[umbsool]]e, [[käärsool]]e või [[pärasool]]e piirkonnast alguse saanud [[pahaloomuline kasvaja]].
Jämesoolevähi esinemine kasvab nii Eestis kui ka kogu maailmas. Maailmas on täheldatud on kasvu just nooremate täiskasvanute seas.<ref name ="Bailey et al, 2015"> Bailey, Christina E., Chung Yuan Hu, Y. Nancy You, Brian K. Bednarski, Miguel A. Rodriguez-Bigas, John M. Skibber, Scott B. Cantor, and George J. Chang. 2015. “Increasing Disparities in the Age-Related Incidences of Colon and Rectal Cancers in the United States, 1975-2010.” JAMA Surgery. https://doi.org/10.1001/jamasurg.2014.1756.</ref> Eestis diagnoositakse praegu peaaegu 1000 uut jämesoolevähi juhtu aastas. 2000. aastal oli uute juhtude arv tunduvalt väiksem ja ulatus vaid 680 diagnoosini aastas.<ref name="Jämesoolevähi sõeluuring"></ref> Haiguse levimuse kasvu seostatakse elustiili, sealhulgas toitumis- ja liikumisviiside muutumisega.<ref name="Aran et al, 2016">Aran, Veronica, Ana Paula Victorino, Luiz Claudio Thuler, and Carlos Gil Ferreira. 2016. “Colorectal Cancer: Epidemiology, Disease Mechanisms and Interventions to Reduce Onset and Mortality.” Clinical Colorectal Cancer. https://doi.org/10.1016/j.clcc.2016.02.008</ref>
== Haiguse tekkepõhjused ja riskitegurid ==
Pole tuvastatud ühte kindlat põhjust, miks jämesoolevähk tekib, küll aga teatakse erinevaid riske, mis haigestumise tõenäosust kasvatavad. Näiteks on teada, et haigestumise risk kasvab vanusega. [[Haigestumus]] hakkab eriti tõusma 50ndates
Uuringud näitavad, et enamus vähijuhtudest tekib inimestel, kellel pärilik eelsoodumus vähile puudub ehk juhtudel, kui suguvõsas pole varem haigust avastatud. Umbes
== Sümptomid ==
30. rida:
[[File:Colon and rectum cancers world map-Deaths per million persons-WHO2012.svg|thumb|Haiguse põhjustatud surmajuhtumid miljoni inimese kohta 2012. aastal <div style="margin:2px 0 0 35px;line-height:1.3em;text-align:left;">{{Col-begin}}{{Col-2}}{{legend|#ffff20|3–17}}{{legend|#ffe820|18–21}}{{legend|#ffd820|22–27}}{{legend|#ffc020|28–36}}{{legend|#ffa020|37–54}}{{Col-2}}{{legend|#ff9a20|55–77}}{{legend|#f08015|78–162}}{{legend|#e06815|163–244}}{{legend|#d85010|245–329}}{{legend|#d02010|330–533}}{{Col-end}}</div>]]
Hetkel on soolevähi diagnoosimise kuldseks standardiks jämesoolevaatlus [[koloskoopia]]l, mille käigus vaadeldakse soolt painduva torukujulise videokaameraga varustatud uurimisvahendi ehk endoskoobi abil.
Mitmetes Euroopa riikides (sh Eestis) korraldatakse jämesoolevähi sõeluuringuid vähi varaseks tuvastamiseks. <ref> {{netiviide
42. rida:
| vaadatud = 04.12.20
| keel = eesti }}</ref>
Eestis oodatakse
Koloskoopia käigus vaadeldakse jämesoolt seestpoolt, et leida vähieelseid muutuseid – [[limaskest]]a kasvajaid ehk [[polüüp]]e, näärmekoe healoomulisi kasvajaid ehk [[adenoom]]e või juba pahaloomuliseks kujunenud kasvajaid ehk [[kartsinoom]]e. Jämesoolevähi sõeluuring on hetkel parim abivahend avastamaks soolevähki varases staadiumis, et ennetada pahaloomulise vähivormi teket või tagada edukas ravi.<ref name="Jämesoolevähi sõeluuring"> {{netiviide
|