Jānis Cimze: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Eemaldatud muudatus 5767867, mille tegi WikedKentaur (arutelu) Vene kubermanguvalitsuses polnud mingit rahvuslikku ärkamist, pigem venestamine
Märgised: Eemaldamine Tühistatud
P Tühistati kasutaja 46.131.48.186 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi WikedKentaur.
Märgised: Tühistamine Tühistatud
4. rida:
 
==Elulugu==
Jānis Cimze sündis [[Cimze]] [[mõis]]as [[Liivimaa kubermang|Liivimaal]]l [[mõisavalitseja]] perekonnas. Sai hariduse [[Rauna]] [[kihelkonnakool]]is, kus õppis ka [[orel]]it mängima. Viieteistkümneaastasena asus tööle eraõpetajana, kolm aastat hiljem kutsuti ta [[Valmiera|Volmari (Valmiera)]] kihelkonnakooli õpetajaks ja kiriku orelimängijaks.
 
Et parandada kihelkonnakoolide taset, otsustas Liivimaa [[kirikuõpetaja]]te [[sinod]] asutada [[õpetaja|õpetajate]] seminari. Selleks oli kõigepealt vaja ette valmistada tulevane seminari juhataja. Valik langes Jānis Cimzele.
15. rida:
Neljakümne kahe tööaasta jooksul Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja [[köster|köstrite]] seminaris kasvatas ja õpetas Cimze oma tööle andunud tubli pedagoogina rohkem kui neljasadat noormeest, kellest said tulevased eesti ja läti köstrid ja koolmeistrid, oma aja avaliku elu tegelased, koorijuhid, heliloojad ja kirjamehed.
 
Cimze seminaril oli kujundav osa [[Eesti ajalugu#Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg|rahvusliku ärkamise ajal]] [[Liivimaa kubermang|Liivimaal]]l ja [[Eestimaa kubermang|Eestimaal]]l. Tema käe all said õpetust ja kasvatust esimesed eesti [[Ärkamisaeg|ärkamisaja]] tegelased [[Carl Robert Jakobson]], [[Ado Grenzstein]], [[Anton Jürgenstein]], [[Joosep Kapp]], [[Aleksander Kunileid]], [[Aleksander Läte]] ja teised.
Jānis Cimzet peetakse [[Baltimaad]]e [[koorilaul]]utraditsiooni peamiseks rajajaks ja [[1869]]. aastal [[Tartu]]s peetud [[I üldlaulupidu|esimese eesti üldlaulupeo]] üheks isaks.<ref>[http://istorik.org/?p=844 Alo Põldmäe. Cimze seminar – Eesti I üldlaulupeo taimelava] istorik.org Kasutatud 6.09.2012.</ref> Laulupeo järel kirjutas [[Johann Voldemar Jannsen]] [[Eesti Postimees|Eesti Postimehes]]: