Küberjälgimine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
39. rida:
Vastutusele võtmise korral on paljud jälitajad üritanud oma käitumist ebaõnnestunult põhjendada avalike foorumite kasutamise, mitte otsese kontakti kaudu. Kui nad saavad ohvrilt reageeringu, püüavad nad tavaliselt jälgida ohvri tegevust internetis. Klassikaline küberjälgimine hõlmab ohvri IP-aadressi jälitamist, püüdes teada saada tema kodu või töökoht. Mõni küberjälgimise olukord kujuneb füüsiliseks jälitamiseks ning ohvril võib esineda kuritahtlikke ja ülemääraseid telefonikõnesid, vandalismi, ähvardavaid või rõveid kirju, üleastumisi ja füüsilisi rünnakuid. Paljud füüsilised jälitajad kasutavad küberjälgimist teise meetodina oma ohvrite ahistamiseks.
== Küberjälgimist käsitlevad õigusaktid ==
Küberjälgimist käsitlevad õigusaktid on riigiti erinevad. Küberjälgimine ja küberkiusamine on suhteliselt uus nähtus, kuid see ei tähenda, et võrgu kaudu toimepandud kuriteod ei oleks selleks koostatud õigusaktide alusel karistatavad. Ehkki sageli eksisteerivad seadused, mis keelavad jälitamise või ahistamise üldises mõttes, usuvad seadusandjad mõnikord, et sellised seadused on ebapiisavad või ei lähe piisavalt kaugele ja toovad seetõttu selle tajutava puuduse kõrvaldamiseks välja uued õigusaktid. Jäetakse tähelepanuta, et nende seaduste jõustamine võib olla väljakutse nendes virtuaalsetes kogukondades. Põhjus on see, et need probleemid on õiguskaitseasutustele väga uudsed ja nad pole tihti küberjälgimisega seotud juhtumitega kokku puutunud.
==Viited==
| |||