Küberjälgimine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Saaremees (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Saaremees (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
34. rida:
;Neli küberjälgija tüüpi
Leroy McFarlane ja Paul Bocij töös on välja toodud neli küberjälgijate tüüpi: kättemaksuhimulised küberjälgijad paistsid silma oma rünnakute ägeduse poolest; rahulik küberjälgija, kelle motiiviks on tüütamine; lähedane küberjälgija, kes üritab ohvriga suhteid luua, kuid keeldumise korral pöördub tema vastu; ja kollektiivsed küberjägijad, motiiviga grupid. Väljaande „Una nueva cara de Internet, El acoso” („Interneti uus nägu: jälitamine”) autori Antonio Chacón Medina sõnul on ahistaja üldprofiil külm, austus teiste inimeste vastu on olematu või puudub üldse. Jälitaja on nagu kiskja, kes võib kannatlikult oodata, kuni ilmuvad haavatavad ohvrid, näiteks naised või lapsed, või jälitab ta mõnuga mõnda kindlat isikut, olgu see neile isiklikult tuttav või tundmatu. Ahistaja naudib ja näitab oma võimu ohvrit jälitada ja psühholoogiliselt kahjustada.
 
=== Käitumine ===
Küberjälgijad leiavad oma ohvrid otsingumootorite, veebifoorumite, teadetetahvlite, jututubade ning sotsiaalvõrgustike, näiteks Facebook, Instagram, Twitter kaudu. Nad võivad tegeleda jututubades ahistamisega või saata elektroonilisi viiruseid ja soovimatuid e-kirju. Küberjälgijad võivad uurida inimesi, et toita oma kinnisideed ja uudishimu. Küberjälgijate teod võivad muutuda intensiivsemaks, näiteks korduvate sõnumite saatmine oma sihtmärkidele. Enamasti postitavad nad jälitatava kohta laimavaid või halvustavaid avaldusi veebilehtedele, teadetetahvlitele ja külalisteraamatutesse, mis on loodud ohvri reaktsiooni või vastuse saamiseks, alustades sellega kontakti. Mõnel juhul on teada, et nad loovad ohvri nimel võltsblogisid, mis sisaldavad laimavat või pornograafilist sisu.
 
Vastutusele võtmise korral on paljud jälitajad üritanud oma käitumist ebaõnnestunult põhjendada avalike foorumite kasutamise, mitte otsese kontakti kaudu. Kui nad saavad ohvrilt reageeringu, püüavad nad tavaliselt jälgida ohvri tegevust internetis. Klassikaline küberjälgimine hõlmab ohvri IP-aadressi jälitamist, püüdes teada saada tema kodu või töökoht. Mõni küberjälgimise olukord kujuneb füüsiliseks jälitamiseks ning ohvril võib esineda kuritahtlikke ja ülemääraseid telefonikõnesid, vandalismi, ähvardavaid või rõveid kirju, üleastumisi ja füüsilisi rünnakuid. Paljud füüsilised jälitajad kasutavad küberjälgimist teise meetodina oma ohvrite ahistamiseks.
 
[[Kategooria:Kogumine]]