Erinevus lehekülje "Rahvusvaheline Kohus" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
 
Rahvusvaheline kohus koosneb 15 kohtunikust, kes on kõik erinevatest riikidest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.icj-cij.org/public/files/the-court-at-a-glance/the-court-at-a-glance-ru.pdf|pealkiri=Международный суд|väljaanne=|aeg=|vaadatud=25.10.2020}}</ref> Olukord, kus kaks või enam kohtunikku on ühe ja sama riigi kodanikud, ei ole lubatud.<ref name=":2" /> Kohtunikud esindavad ka erinevaid õigussüsteeme. Rahvusvahelise Kohtu töökeeled on prantsuse ja inglise keel.<ref name=":2" />
 
Rahvusvahelise Kohtu kohtunikke valivad [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO Peaassamblee]] ja [[ÜRO Julgeolekunõukogu|Julgeolekunõukogu]] ÜRO liikmesriikide esitatud kandidaatidest.<ref name=":2" /> Iga riik peab enne kandidatuuri esitamist selle riigi kohtunike ühenduste ja ülikoolide õigusteaduskondadega nõu pidama.<ref name=":2" /> Valituks osutuvad need kandidaadid, kes pälvisid ÜRO Peaassamblee ja Julgeolekunõukogu liikmete absoluutse enamuse poolehoiu.<ref name=":2" /> Rahvusvahelise Kohtu kohtuniku ametiaeg kestab üheksa aastat ning sel ajal ei tohi ta üheski muus ametis olla.<ref name=":2" />
 
== Rahvusvahelise Kohtu kohtumenetlus ==
 
Rahvusvaheline Kohus tegeleb riikidevaheliste kohtuasjade lahendamisega.<ref name=":1" /> Rahvusvaheline Kohus ei lahenda füüsiliste ja juriidiliste isikute ning rahvusvaheliste organisatsioonide vahelisi vaidlusi.<ref name=":0" /> Rahvusvahelises kohtus saavad poolteks olla ainult need riigid, kes on kohtule vabatahtlikult asja lahendamise usaldanud.<ref name=":0" />  Rahvusvaheliselt Kohtult saab ka erinevates õigusküsimustes nõuandvaid arvamusi küsida.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide|autor=Rahvusvaheline Kohus|url=https://www.icj-cij.org/en/how-the-court-works|pealkiri=Advisory proceedings|väljaanne=International Court of Justice|aeg=|vaadatud=28.10.2020}}</ref> Selline õigus on siiski ainult ÜRO põhiorganitel, näiteks ÜRO Peaassambleel või Julgeolekunõukogul, ning eriorganisatsioonidel, kellel on ÜRO-ga sõlmitud koostöölepingud.<ref name=":2" /><ref>{{Netiviide|autor=Rahvusvaheline Kohus|url=https://www.icj-cij.org/en/how-the-court-works|pealkiri=Contentious cases|väljaanne=International Court of Justice|aeg=|vaadatud=28.10.2020}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Välisministeerium|url=https://vm.ee/et/uro-pohiorganid-ja-struktuur|pealkiri=Rahvusvaheline Kohus|väljaanne=ÜRO põhiorganid ja struktuur|aeg=|vaadatud=28.10.2020}}</ref>
 
Rahvusvaheline Kohus lahendab kohtuasju rahvusvahelise õiguse ja Rahvusvahelise Kohtu statuudi alusel.<ref name=":2" />Täpsemalt võetakse kohtuotsuse tegemisel arvesse rahvusvahelisi konventsioone ja tavasid ning tsiviliseeritud riikide tunnustatud õiguse üldpõhimõtteid.<ref name=":2" />Samuti kasutatakse piiratud juhtudel avaliku õiguse asjatundjate doktriine ja muude kohtute praktikat.<ref name=":2" />
 
Kohtumenetlus koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Kirjalikus etapis esitavad pooled memorandumeid ja kohtuasja juurde käivaid dokumente.<ref name=":2" /> Suulises osas kuulab kohus tunnistajate ütlusi ning asjatundjate ja advokaatide seisukohti.<ref name=":2" />
 
== Rahvusvahelise Kohtu otsuste kohustuslikkus ==
 
Rahvusvahelise Kohtu otsus on kohustuslik kohtuvaidluses osalenud pooltele ning ainult selle kohtuasja osas.<ref name=":2" /> Kohtuotsus on lõplik ja seda ei saa vaidlustada.<ref name=":2" /> Kui üks osapooltest keeldub kohtuotsuste täitmast, võib Julgeolekunõukogu sellise riigi vastu kasutada abinõusid, mis survestavad osapooli Rahvusvahelise Kohtu otsust täitma.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=https://www.icj-cij.org/public/files/summaries/summaries-2008-2012-ru.pdf|pealkiri=Организация Объединённых наций (ООН). Краткое изложение решений, консультативных заключений и постановлений Международного Суда: 2008–2012 годы|väljaanne=|aeg=|vaadatud=25.10.2020}}</ref>
 
== Näide Rahvusvahelise Kohtu praktikast ==
 
Järgmine näide illustreerib, milliste õiguslike kaasustega võib Rahvusvaheline Kohus tegeleda. 23. mai 2008 otsuses lahendas Rahvusvaheline Kohus küsimuse, kas saared Pedra-Brianca, Midl-Rox ja Sauth Ledge on Malaisia või Singapuri riigi osa.<ref name=":3" /> Rahvusvaheline Kohus otsustas, et Pedra-Brianca kuulub Singapurile ning Midl-Rox ja Sauth-Ledge on Malaisia osad.<ref name=":3" />
 
Pedra-Brianca saare kohta tõi kohus välja, et Malaisia ei ole aastakümneid vaidlustanud ega pööranud tähelepanu asjaolule, et Pedra-Brianca läks Singapuri võimu alla.<ref name=":3" /> Nüüd aga ootamatult hakkas Malaisia seda vaidlustama.<ref name=":3" /> Kohus otsustas, et selleks on juba hilja ning Pedra-Bianca on osa Singapurist.<ref name=":3" />
 
Sauth Ledge´i kohta märkis kohus, et see asub Malaisia territoriaalvetes ning seega kuulub saar Malaisiale.<ref name=":3" /> Midl-Roxi osas tekkisid alles praegu vaidlused ning varem on saar alati kuulunud Malaisiale.<ref name=":3" /> Seega on see kohtu hinnangul osa Malaisiast. Rahvusvaheline Kohus tugines otsuse tegemisel paljuski ÜRO konventsioonidele.<ref name=":3" />
 
== Kasutatud allikad ==
846

muudatust