Küberjälgimine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Saaremees (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Saaremees (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
18. rida:
* Vale süüdistused: Paljud küberjälgijad üritavad kahjustada oma ohvri mainet ja pöörata teisi inimesi nende vastu. Nad postitavad nende kohta veebisaitidele valeandmeid. Selleks võivad nad luua oma veebisaidid, ajaveebid või kasutajalehed. Nad postitavad ohvri kohta väiteid uudistegruppidesse, jututubadesse või muudele saitidele, mis võimaldavad avalikke kaastöid, näiteks Wikipedia või Amazon.com.
* Katsed ohvri kohta teavet koguda: küberjälgijad võivad isikliku teabe saamiseks pöörduda oma ohvri sõprade, pere- ja töökolleegide poole. Nad võivad reklaamida teavet Internetis või palgata eradetektiivi.
* Sihtmärgi interneti tegevuste jälgimine ja nende IP-aadressi jälile saamise püüdmine, et koguda ohvrite kohta rohkem teavet.
* Monitoring their target's online activities and attempting to trace their [[IP address]] in an effort to gather more information about their victims.
* Encouraging others to harass the victim: Many cyberstalkers try to involve third parties in the harassment. They may claim the victim has harmed the stalker or his/her family in some way, or may post the victim's name and telephone number in order to encourage others to join the pursuit.
* [[False victimization]]: The cyberstalker will claim that the victim is harassing him or her. Bocij writes that this phenomenon has been noted in a number of well-known cases.