Jämesoolevähk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kkrigul (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Kkrigul (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
16. rida:
Pole tuvastatud ühte kindlat põhjust, miks jämesoolevähk tekib, küll aga teatakse erinevaid riske, mis haigestumise tõenäosust kasvatavad. Näiteks on teada, et haigestumise risk kasvab vanusega. [[Haigestumus]] hakkab eriti tõusma 50ndates eluaastatutes ja saavutab kõrgpunkti 70ndates eluaastates. 90% jämesoolevähi juhtudest esineb inimestel, kes on üle 50 aasta vanused. Veel on olulisteks [[riskitegur]]iteks rasvase toidu söömine, vähene liikumine ja [[ülekaalulisus]]. Vähirisk on suurem ka haigetel, kellel on vähikolle mõnes muus organis juba avastatud. Riski saab vähendada vältides suitsetamist ning alkoholi ja punase liha liigtarbmist.<ref name="Huxley et al, 2009">Huxley, Rachel R., Alireza Ansary-Moghaddam, Peter Clifton, Sebastien Czernichow, Christine L. Parr, and Mark Woodward. 2009. “The Impact of Dietary and Lifestyle Risk Factors on Risk of Colorectal Cancer: A Quantitative Overview of the Epidemiological Evidence.” International Journal of Cancer. https://doi.org/10.1002/ijc.24343.</ref>
 
Uuringud näitavad, et enamus vähijuhtudest tekib inimestel, kellel pärilik eelsoodumus vähile puudub ehk juhtudel kui suguvõsas pole varem haigust avastatud. Umbes veereand juhtudest on perekondlikud ehk eeldatavasti [[pärilik]]ud, aga seejuures ei pruugi olla täpselt teada [[geenirike]]te arv, paiknemine, iseloom ning tekkemehhanism. Vaid 2–5% puhul juhtudest on tuvastatud konkreetsed geenimuutused, mis haiguse teket soosivad. Pärilike soolevähkide hulka loetakse Lynchi sündroomi ehk pärilikku mittepolüpoosset kolorektaalvähki (''hereditary
non-polyposis colorectal cancer'', HNPCC), perekondlikku adenomatoosset polüpoosi (''familial adenomatous polyposis'', FAP), MUTYH-seoselist polüpoosi (''MUTYH-associated polyposis'', MAP) ja Peutzi-Jeghersi sündroomi (''Peutz-Jeghers syndrome'', PJS).<ref name= "Mikita et al, 2012">Mikita, V., Joost, K., Laidre, Piret., Toome, K., Tõnisson, N., Soplepmann, J., Rebane, E., Kostina, O., Roomere, H. 2009. “Päriliku Jämesoolevähiga Patsientide Geneetilise Konsulteerimise Ja Jälgimise Juhend.” Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11287.</ref>
 
== Sümptomid ==