Jämesoolevähk: erinevus redaktsioonide vahel

'''Jämesoolevähk''' ehk '''kolorektaalvähk''' (lad kladina ''carcinoma coli'' / ''carcinoma recti'', inglinglise k [[''colorectal cancer]]'') on [[umbsool]]e, [[käärsool]]e või [[pärasool]]e piirkonnast alguse saanud [[pahaloomuline kasvaja]]. Antud vähi teke on mitmeetapiline protsess, mille käigus arenevad healoomulistest kasvajatest ajapikku ehituslikult muutunud ja suurenenud vähikolded. Jämesoolevähk on levimuselt maailmas kolmandal kohal ja vähisurmade põhjustajana neljandal kohal.<ref name= "Ferlay et al, 2015"> Ferlay, Jacques, Isabelle Soerjomataram, Rajesh Dikshit, Sultan Eser, Colin Mathers, Marise Rebelo, Donald Maxwell Parkin, David Forman, and Freddie Bray. 2015. “Cancer Incidence and Mortality Worldwide: Sources, Methods and Major Patterns in GLOBOCAN 2012.” International Journal of Cancer. https://doi.org/10.1002/ijc.29210.</ref>

Jämesoolevähi esinemine kasvab nii Eestis kui ka kogu maailmas. Maailmas on täheldatud on kasvu just nooremate täiskasvanute seas.<ref name ="Bailey et al, 2015"> Bailey, Christina E., Chung Yuan Hu, Y. Nancy You, Brian K. Bednarski, Miguel A. Rodriguez-Bigas, John M. Skibber, Scott B. Cantor, and George J. Chang. 2015. “Increasing Disparities in the Age-Related Incidences of Colon and Rectal Cancers in the United States, 1975-2010.” JAMA Surgery. https://doi.org/10.1001/jamasurg.2014.1756.</ref> Eestis diagnoositakse praegu peaaeguligi 1000 uut jämesoolevähi juhtu aastas. Veel 2000. aastal oli uute juhtude arv tunduvalt väiksem ja ulatus vaid 680 diagnoosini aastas.<ref name="Jämesoolevähi sõeluuring"></ref> Haiguse levimuse kasvu seostatakse elustiili, sealhulgas toitumis- ja liikumisviiside muutumisega. <ref name="Aran et al, 2016">Aran, Veronica, Ana Paula Victorino, Luiz Claudio Thuler, and Carlos Gil Ferreira. 2016. “Colorectal Cancer: Epidemiology, Disease Mechanisms and Interventions to Reduce Onset and Mortality.” Clinical Colorectal Cancer. https://doi.org/10.1016/j.clcc.2016.02.008</ref>

Uuringud näitavad, et enamus vähijuhtudest tekib inimestel, kellel pärilik eelsoodumus vähile puudub ehk juhtudel kui suguvõsas pole varem haigust avastatud. Umbes veereandveerand juhtudest on perekondlikud ehk eeldatavasti [[pärilik]]ud, aga seejuures ei pruugi olla täpselt teada [[geenirike]]te arv, paiknemine, iseloom ning tekkemehhanism. Vaid 2-52–5% puhul juhtudest on tuvastatud konkreetsed geenimuutused, mis haiguse teket soosivad.<ref name= "Mikita et al, 2012">Mikita, V., Joost, K., Laidre, Piret., Toome, K., Tõnisson, N., Soplepmann, J., Rebane, E., Kostina, O., Roomere, H. 2009. “Päriliku Jämesoolevähiga Patsientide Geneetilise Konsulteerimise Ja Jälgimise Juhend.” Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11287.</ref>

Mitmetes Euroopa riikides (sh Eestis) korraldatakse jämesoolevähi sõeluuringuid vähi varaseks tuvastamiseks. <ref> {{netiviide