Arnold Knüpffer (1777–1843): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgised: Tühistatud Korduvad tähemärgid
P Tühistati kasutaja 91.129.107.245 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi The Prince of Tartu.
Märgis: Tühistamine
 
2. rida:
'''Arnold Friedrich Johann Knüpffer''' ([[5. juuli]] ([[vkj]]. 24. juuni) [[1777]] [[Juuru kirikumõis]], [[Harjumaa]] – [[15. oktoober]] (vkj. 3. oktoober) [[1843]] [[Kadrina]], [[Virumaa]]) oli [[Eestimaa]] [[vaimulik]], [[rahvaluule]]- ja keeleuurija.
 
==Elulugu==
 
Arnold Friedrich Johann Knüpffer sündis Juuru kirikumõisas [[pastor]]i [[Friedrich Gustav Knüpffer]]i ja Beata Christine Knüpfferi (sündinud [[Tideböhl]]) pojana. Tema vanaisa [[Arnold Johann Knüpffer]] oli samuti pastor. Ta õppis [[Tallinna toomkool]]is [[1787]]–1794 ning aastatel [[1794]]–[[1797]] [[Jena ülikool]]is [[teoloogia]]t.
 
9. rida:
Lisaks oli ta [[Eestimaa konsistoorium]]i [[assessor]] aastatel [[1817]]–1833 ja esimene [[Eestimaa kindralsuperintendent]] aastatel [[1833]]–[[1834]]. Viimasest ametist astus ta tagasi, kuna ei soovinud loobuda kogudusest.
 
Lisaks jumalasõna kuulutamisele andis ta panuse [[eesti keel]]e [[grammatika]] ja [[rahvaluule]] uurimisse. Kadrina ümbrusest kirjutas ta üles umbes 500 regivärsiteksti ja rohkesti [[Kalevipoeg|Kalevipoja]]-ainelisi [[muistend]]eid. Rosenplänteri ajakirjas [[Beiträge]] avaldas ta palju ülevaateid eestlaste [[müüt]]ide, [[Eesti ajalugu|ajaloo]], keele, rahvaluule, kooli ja muu eluolu alalt. Knüpffer rajas eesti keele [[tuletusõpetus]]e ja soovitas 1817 eesti keele grammatika aluseks võtta mitte [[ladina keel|ladina]], vaid [[soome keel]]e grammatika; eestikeelses luules soovitas kasutada [[regivärss|regivärsi]] vormi. Ta uuris ja avaldas eesti rahvaluuletttttttttttttttttttttttttttttttttttttteeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeerrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrreeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeerahvaluulet, keelt ja kombeid käsitlevaid kirjutisi. Muuhulgas tõlkis ta [[Põhjaeesti murre|põhjaeesti murdesse]] [[1832]]. aastal kehtestatud [[Agenda]], andes sellega aastakümneteks kuju jumalateenistuste pidamiseks.
 
Knüpffer oli [[Rakvere]] linna heakorrakomisjoni esimees, [[Isamaaliste Sõprade Eesti Ühing]]u liige, [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige ([[1841]]. aastast) ja [[Eestimaa Kirjanduse Ühing]]u liige ([[1842]]. aastast).
 
Arnold Friedrich Johann Knüpffer suri [[1843]] ja on maetud [[Kadrina Katariina kirik|Kadrina kirikuaeda]].
 
==Isiklikku==