Erinevus lehekülje "Ameerika-Mehhiko sõda" redaktsioonide vahel

P
 
Lisaks Mehhiko ranniku [[blokaad]]ile merel tungisid Ameerika väed Mehhikosse, vallutades [[New Mexico]], [[California]] ning osa praegusest Põhja-Mehhikost. Teine Ameerika armee vallutas Mehhiko pealinna [[México]], sundides Mehhiko nõustuma oma põhjaalade (pool oma territooriumist) müügiga USA-le.
 
Ühendriikide laienemine [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] rannikule oli [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] juhi, president [[James K. Polk]]i eesmärk. Samas ei toetanud USA-s enda elanikud sõda sugugi üksmeelselt, [[Viigide Partei]] ja [[orjandusVabariiklik Partei|orjandusvastased]]vastased olid sellele tõsiselt vastu. Samuti kritiseeriti ameeriklaste ränki kaotusi ja kõrgeid sõjakulutusi. Sõja kõige ulatuslikuma tagajärjena oli Mehhiko sunnitud loobuma Californiast, New Mexicost, Arizonast, Nevadast, Utah'st, lõviosa Coloradost ja Wyomingist, mille eest USA maksis Mehhikole 18 miljonit dollarit. Vahepeal leiti Californiast kulda, mis tekitas rahvusvahelise mõjuga [[California kullapalavik]]u. Sõja poliitilise järelmõjuna tõusis USA-s ühiskondliku debati fookusse orjandus, mille teemaliste vaidluste ägenemine ähvardas kodusõjaga; [[1850. aasta kompromiss]] pakkus vaid lühikest hingetõmbeaega.
 
USA-s nimetatakse sõda vahel Mehhiko sõjaks (''Mexican War'') või USA-Mehhiko sõjaks (''U.S.–Mexican War''). Mehhikos kasutatakse selle kohta termineid ''(primera) intervención estadounidense en México'' (Ameerika Ühendriikide (esimene) sissetung Mehhikosse), ''invasión estadounidense de México'' (Ameerika Ühendriikide kallaletung Mehhikole) ja ''guerra del 47'' ("'47. aasta sõda").
Anonüümne kasutaja