Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu kultuurilooline kogu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Roosjaana (arutelu | kaastöö)
lisatud erinevad kogud
5. rida:
 
Kultuuriloolise baltika kogu raamatukollektsioonid põhinevad baltisaksa teadusseltsi [[Estländische Literärische Gesellschaft]] (Eestimaa Kirjanduse Ühing) raamatukogul, mis kogus teaduskirjandust kõikidelt teadusaladelt, kuna teadusseltsi juures tegutses hulk erialasektsioone. Koguti ka muid kultuuriväärtusi nagu originaalgraafikat, kunsti jne. Teadusühingust on välja kasvanud ka tänane Eesti Ajaloomuuseum (tollane provintsiaalmuuseum), mille kogudesse kuuluvad teadusühingu muud varad. Eestimaa Kirjanduse Ühingust sai enne Teist maailmasõda oluline institutsioon, kellele vaesunud või hiljem nõukogude võimu eest põgenevad baltisaksa aadlikud ja kultuuritegelased oma varasid püüdsid müüa ja/või annetada. Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukogu on seega huvitav nii teadus- kui ka kultuuriloolisest vaatepunktist.
 
Kultuuriloolise baltika kogu suure osa moodustavad:
 
* Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukogu
* Tartu kubermangugümnaasiumi raamatukogu
* Vene Keisririigi provenientsiga raamatukogude fragmendid
* Isikute raamatukogud
 
=== Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukogu ===
[[Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukogu]] on aastail 1842–1940 Tallinnas tegutsenud baltisaksa teadusliku ühingu raamatukogu, mille väärtuseks on sinna kogutud Tallinna ja Põhja-Eesti vanemate raamatukogude ja isiku- ning memoriaalkogude rohkus.
 
=== Tartu kubermangugümnaasiumi raamatukogu ===
[[Tartu kubermangugümnaasiumi raamatukogu]] avati 1804. aasta septembris, kui asutati kubermangugümnaasium. On teada, et 1881. aastal sisaldas see raamatukogu 4802 teost 9700 köites.
 
=== Vene Keisririigi provenientsiga raamatukogude fragmendid ===
Töötades läbi TLÜ AR varukogu avastati segi paisatud kujul tuhandeid Vene Keisririigi riigiasutustele, organisatsioonidele ja eraisikutele kuulunud raamatuid ja raamatukogude fragmente (u 5000 köidet), mida on atribueeritud heraldiliste eksliibriste, supereksliibriste, etikettide, autogrammide, autograafide ja sissekirjutuste abil.
 
Raamatute sattumist Eestisse, ENSV Teaduste Akadeemia Keskraamatukogu valdusse, aitas selgitada tempel paljude raamatute tiitellehel – Государственный Книжный Фонд. Asja lähemalt uurides selgus, et peale Oktoobrirevolutsiooni, kui toimusid suured muutused kogu Venemaa raamatukogunduses, moodustati 1918. aastal Riigiraamatukogude Keskkomitee juurde Riiklik Raamatufond, Moskvasse aga iseseisev raamatufond, mis allus otse Hariduse Rahvakomissariaadile. Sinna koondati rekvireeritud era- ja natsionaliseeritud avalike raamatukogude, paleede, mõisate, kirikute, kloostrite, vaimulike õppeasutuste, gümnaasiumide kogud; erinevate asutuste konfiskeeritud raamatukogud, samuti peremeheta raamatud ning müümata jäänud väljaanded.
 
Raamatud on valdavalt konstitutsionaalse sisuga, andes pildi uusaja euroopaliku riigi ülesehitusest (nii seadusandliku-, täidesaatva kui kohtuvõimu struktuurist). Seda kõike põhiliselt Prantsusmaa ja Preisimaa ehk hiljem suurriigiks kujuneva Saksamaa, aga ka Austria ja Inglismaa põhjal, hõlmates ajavahemikku 18. sajandi keskpaigast 20.sajandi esimese veerandini. Ohtralt on Saksa aladel asunud kuningriikide (Saksimaa, Baier, Württemberg), suurhertsog- ja hertsogiriikide (Baden, Oldenburg, Braunschweig) ja vabalinnade (Hamburg, Lübeck, Bremen) seadusi esitavaid teoseid.
 
=== Isikute raamatukogud ===
TLÜ AR kultuuriloolisesse kogusse kuulub hulgaliselt oluliste isikute või suguvõsade isiklikke raamatukogusid või raamatukogude fragmente. Suurem osa neist on üle antud Eestimaa Kirjanduse Ühingule, st enne 1940. aastat. Kuid on ka isikute raamatukogusid, mis on jõudnud kogusse hiljem.
 
* '''Reinhold Gristi raamatupärand'''. Oleviste kiriku juurde rajatud Tallinna raamatukogu tuumikuks oli Oleviste kiriku viimase katoliikliku preestri Reinhold Gristi raamatupärand. Hiljemalt 1520. aastast alates oli Grist Tallinnas Oleviste kiriku preester. Kirjalikud tõendid viitavad, et pärast reformatsiooni tegutses Grist luterliku kirikuõpetajana. 1658. aasta nimekirja alusel oli Oleviste kogus 44 köidet Gristi raamatuid (sh 12 inkunaablit). Tänaseni on säilinud 39.
 
* '''Paul Flemingi raamatupärand''' koosnes algselt 26 teosest kümnes köites, millest on säilinud 16 teost viies köites. Paul Flemingist (1609–1640) Tallinna Niehusenite majja mahajäänud pärand on suures osas kaduma läinud (eeskätt käsikirjad). Säilinud on mõned raamatud, mis Elisabeth Niehusen, Flemingi kihlatu Anna vanem õde, annetas Oleviste kiriku raamatukogule.
 
* '''Nicolaus Spechti raamatupärand'''. Aastal 1660 andis Nigulitse pastori Nicolaus Spechti (surn. 1657) vend Oleviste kogu bibliotekaarile Heinrich Bröckerile üle 836 trükist 322 köites. Tegemist on oma aja kohta väga suure ja väärtusliku raamatukoguga. TLÜ AR kultuuriloolises kogus on Spechti raamatupärandist seni kindlaks määratud 370 trükist 103 köites.
 
* '''Gebhard Himseli raamatud'''. Aastal 1660 reorganiseeritud Oleviste raamatukogule kinkis linna füüsik ning meedik Gebhard Himsel 20 köidet ajaloo, geograafia ja meditsiini alalt.
 
* '''Petrus Sixtus Kochi raamatupärand'''. Oleviste raamatukogule jäid 1764. aastal surnud Oleviste pastori Petrus Sixtus Kochi raamatud. (Uurimata)
 
* '''Martin Zareniuse raamatupärand'''. Aastal 1662 kinkis Haljala pastori Martin Zareniuse lesk oma mehe raamatud Tallinna Oleviste raamatukogule. Annetuse suuruseks oli 263 teost 207 köites. Zareniuse kollektsiooni raamatud pärinevad Euroopa 51 linna trükikodadest. 16. sajandist pärineb 69 teost, enne 1640. aastat ilmunuid 133 teost ning hilisemast ajast 57 teost. Käesolevaks ajaks on identifitseeritud 251 teost. Zareniuse pärand ei ole säilinud tervikuna. Mõned köited on järgnevatel sajanditel kaduma läinud, mida näitab kirjete puudumine EKÜ raamatukogu 19. sajandi teisel poolel loodud sedelkataloogis. TLÜAR kultuuriloolises kogus leidub Zareniuse raamatupärandis nimetatud teostest 193 nimetust 178 köites.
 
* '''Tallinna toomkooli raamatukogu'''. Tallinna toomkool on Eesti vanim kool, mis suutis üle elada reformatsiooni ning jätkata tegevust – küll väikeste vaheaegadega – kuni 1939. aastani. Tallinna toomkooli raamatukogule pandi alus 1727. aastal. Sarnaselt kõigi teiste tolleaegsete raamatukogudega oli ka Tallinna toomkooli raamatukogu tekkinud ning järk-järgult kasvanud annetustest ja pärandustest. Alles 1828. aastast alates oli koolil igal aastal kasutada kindel summa uute raamatute muretsemiseks. 1893. aastaks oli Tallinna toomkooli raamatukogus kokku 4064 teost 11386 köites. Põhiliselt pärinevad Tallinna toomkooli raamatukogule kuulunud trükised 16.–19. sajandist. Kõige rohkem on 17. ja 18. sajandil välja antud kirjandust. 1927. aastal liideti Tallinna toomkooli raamatukogu Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukoguga, mille koosseisus see on jõudnud TLÜ ARi.
 
* '''Pahlenite ehk Palmse mõisa raamatukogu'''. Pärast Eesti Vabariigi loomist ja sellele järgnenud mõisate võõrandamist loovutas Pahlenite perekond oma raamatukogu 1936. aastal Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukogule. Palmse mõisa raamatukogu näol oli tegemist ligi 8000-köitelise koguga. Pahlenite kogu on aastail 1998 kuni 2010 uurinud ja kirjeldanud Mare Luuk, kuid selle süstemaatiline läbitöötamine seisab ees. Aastatel 2015–2017 tegelesid Pahlenite kogu korrastamisega SA Virumaa Muuseumid teadur Susanna Murel ja TLÜ AR vanaraamatu spetsialist Heli Vahing. Kogus on palju spetsiaalselt selle kogu jaoks valmistatud köiteid, mis eriti vanemas osas on põhiliselt kullaga kaunistatud täisnahkköited. Palju on ka erinevaid omanikumärke ja sissekirjutusi. Suur osa kogust ei ole põhifondi arvele võetud ja ei ole lugejatele kättesaadav ega otsitav (hoiul nö varukogus).
 
* '''Conrad Joseph de Nussi raamatukogu'''. Parun (vabahärra) Conrad Joseph de Nuss (1746–1795) tegutses Tallinnas asehalduskonna tsiviilkohtu nõunikuna (alates 1783) ja 1793 ülendati kolleegiuminõunikuks. TLÜ AR kultuuriloolisest kogust on seni õnnestunud leida 98 tema eksliibrisega raamatut.
 
* '''Carl Ernst von Baeri teoste isikukogu''', mis sisaldab Baeri teoseid, artiklite separaate ja tema juubelite auaadresse 19. sajandist. Kogu anti EKÜ-le üle 1877. aastal.
 
Vähe uuritud ja teaduslikult kirjeldamata isiklikud raamatupärandid:
 
* 1200 köidet õigusteaduslikku ja ajaloolist kirjandust Tallinna bürgermeistri ja sündiku Jobst Heinrich Willeni pärandist
* Tallinna toomkooli õpetaja F. W. Schüdlöffeli raamatupärand
* 1892. aastal sai EKÜ annetusena Eestimaa Rüütelkonna sekretäri, pärastise riiginõuniku Georg von Breverni umbes 6400-köitelise raamatukogu
* Annetus kaupmees E. F. Hoeppenerilt (ca 1000 köidet)
* C. J. A. Pauckeri pärandist saadud raamatuannetus
* dr. J. Dehni pärandist saadud raamatuannetus
* praost C. E. Malmi pärandist saadud raamatuannetus
* Eduard Ahrensi pärandist saadud raamatuannetus
* E. Pabsti pärandist saadud raamatuannetus
* A. Bertingi pärandist saadud raamatuannetus
* C. Russwurmi pärandist saadud raamatuannetus
* Kingitused A. H. Neusilt, Eestimaa kubermangu koolide direktorilt L. Gahlnbäckilt, Kuramaa provintsiaalmuuseumi direktorilt F. S. Klopmannilt ja paljudelt teistelt
 
Ostudena soetatud:
 
* 1873. aastal õigusteadlase E. Iverseni Tallinna ja Eesti ajalugu käsitlevate teoste ja käsikirjade kogu
* 1929. aastal geoloog A. Mickwitzi geoloogiaalane raamatukogu
* 1936. aastal Kiltsi mõisast Krusensternide kogu
 
Pärast II Maailmasõda kultuuriloolisesse kogusse jõudnud:
 
* 1966. aastal A. Looritsa kogu "Eesti laululiteratuur 1830-1939"
* 1969. aastal folklorist O. Looritsa kogu
 
* '''Friedrich Karl Akeli eestikeelsete piiblite kogu (pdf).''' Arsti, diplomaadi ja endise EELK asepresidendi Friedrich Akeli piiblikogu annetas TLÜARile 1999. aastal Akeli tütar Lia von Sydow. Kogu hõlmab esimesed 16 eestikeelset piibliväljaannet aastaist 1739-1914, kokku 18 köidet.
* '''Mikk Põlde memoriaalkogu'''. Sisaldab 505 köidet 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse eestikeelset kirjandust ja väliseesti trükist. Omaniku soovile vastavalt säilitatakse seda kogu ühtse tervikuna.
 
== Välislingid ==