Tänapäeval on neurokujutistehnoloogiate väljatöötamine tõstatanud küsimuse mõtete lugemise ja nende alla surumise osas. Seetõttu on välja kujunemas sellised valdkonnad nagu [[neuroeetika]] ja [[neuroprivaatsus]].<ref>{{Netiviide|autor=Marken-Kruusmägi, Ilona|url=http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/31973/marken_kruusmagi_ilona.pdf|pealkiri=POLÜGRAAFITESTI ABIL SAADUD ANDMETE USALDUSVÄÄRSUSE VÕRDLEMINE MUUDE TÕENDITE USALDUSVÄÄRSUSEGA|väljaanne=Bakalaureusetöö, Tartu Ülikool|aeg=2013|vaadatud=}}</ref>
[[Sapiri-Whorfi hüpotees|Sapir-Whorfi hüpotees]], mis väidab, et mõte on oma olemuselt omane konkreetsele keelele, toetaks väidet, et püüdlus keelesõnadekeele sõnade kasutamist piirata on tegelikult mõttevabaduse piiramise vorm. Seda teooriat avastas [[George Orwell]] oma romaanis „[[1984 (Orwell)|1984]]“, kus võeti kasutusele [[uuskeel]]. Olemuslikult oli tegemist tehislikult loodud keelega, mis disainiti piiramaks sõnavara ulatust ja grammatika kasutust eesmärgiga kontrollida mõtte- ja väljendusvabadust.<ref>{{Netiviide|autor=J.A. Lucy|url=https://www.sciencedirect.com/topics/psychology/sapir-whorf-hypothesis|pealkiri=Sapir–Whorf Hypothesis|väljaanne=International Encyclopedia of the Social & Behavioral Sciences|aeg=2001|vaadatud=}}</ref>
