Rakvere Õpetajate Seminar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
25. rida:
'''Rakvere Õpetajate Seminar''' oli aastatel 1912–1957 [[Rakvere]]s pausidega töötanud õppeasutus<ref name="EE"/>.
Kool asutati 1912. aasta oktoobris Venemaa keisririigi [[Riia õpperingkond|Riia õpperingkonna]]
1913. aasta sügisel alustati koolimaja ehitustöid. 22. mail 1914 toimus pidulik nurgakivipanek ning 1. augustil olid peahoone välistööd valmis ja asuti kõrvalhoonete ehitamisele. Ehitus valmis lõplikult 1915. aasta sügiseks, olles esimene maja Rakveres, mis sai elektrivalgustuse. Peahoone alumisel korrusel paiknesid kooli juhtkonna ruumid, köök, söökla ja võimla, teisel korrusel väike saal vahetundide tarbeks ja kolmandal magamistuba õpilastele. Kõikidel korrustel olid ka klassid. Peahoone ette rajati munakivisillutisega ringtee ja sõidutee [[Piiri tänav (Rakvere)|Piiri tänavani]] ning nende äärde jalgteed. 22. septembril 1916 toimus kooli pidulik sisseõnnistamine.<ref name=":0" /> 1918. aastani oli õppekeel [[vene keel]]. Õppetöö kestis neli aastat.<ref name="EE" />
Kool sai töötada veidi üle kahe aasta, pärast
1932. aastal hakkas õpetajate seminaride sulgemine. Sama saatus ootas ka Rakvere seminari. Maju nõudis endale kaitseministeerium [[1. Diviis|1. diviis]]i staabi, Intendantuuri ja [[Viru-Järva Sõjaväeringkond|Viru-Järva Kaitseväe Ringkonna]] staabi paigutamiseks. Sõjaväe kätte läinud koolimaja kohendati ametiruumideks, kõrvalhoonetesse majutati ohvitserid. Staadioni kasutati riviõppusteks ja sportimiseks, majade taha ehitati lasketiir. Direktori korterisse, seadis end sisse 1. Diviisi ülem kindralmajor [[Aleksander Tõnisson]]. Eesti sõjaväe kätte jäi seminar 15 aastaks, kuni [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguseni.<ref name=":0" />
|