Mõttevabadus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Eemaldasin märkuse, et vähe viiteid on. |
Neptuunium (arutelu | kaastöö) toim |
||
1. rida:
'''Mõttevabadus''' (ka ''südametunnistuse vabadus'') on üks [[inimõigus]]test
== Definitsiooni areng ja ajalugu ==▼
=== '''Eestis ja Euroopa Liidus''' ===▼
Juba Kreeka filosoofid [[Platon]] ja [[Sokrates]] pöörasid oma teostes mõttevabadusele vähesel määral tähelepanu, kuid kuningas [[Ašoka]] edikte peetakse esmasteks teadvuse vabadusega seotud seadusteks. Arvestamata [[Constantinus Suur|Constantine I]] 313. aastal Milanos vastu võetud usulise sallimise dekreete, arvatakse Euroopa mõtteloos, et filosoofid [[Themistius]], [[Michel de Montaigne]], [[Baruch Spinoza]], [[John Locke]], [[Voltaire]], [[Alexandre Vinet]] ja [[John Stuart Mill]] ning teoloogid [[Roger Williams]] ja [[Samuel Rutherford]] on teadvuse- ja mõttevabaduse peamised teerajajad.<ref>Luzzatti, Luigi (February 2006). Luigi Luzzatti, "The First Decree on Freedom of Conscience" p. 47 in God in Freedom. <nowiki>ISBN 9781596054486</nowiki>. ^ Luzzatti, p. 91.</ref>▼
[[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti Vabariigi põhiseaduse]] § 40 järgi on nii igal [[Eesti kodakondsus|Eesti kodanikul]] kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja [[kodakondsuseta isik]]utel õigus mõttevabadusele.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv|pealkiri=Eesti Vabariigi põhiseadus|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=|vaadatud=}}</ref>▼
Õigus mõttevabadusele pandi esimest korda rahvusvahelisel tasandil kirja 1959. aastal [[Inimõiguste ülddeklaratsioon]]<nowiki/>i artiklisse 9.<ref>{{Raamatuviide|autor=European Court of Human Rights, Council of Europe|pealkiri=European Convention on Human Rights|aasta=|koht=Strasbourg|kirjastus=|lehekülg=11}}</ref>▼
[[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] riikides kehtib [[Euroopa Liidu õigus|Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/13320295|pealkiri=Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=15. mai 2015|vaadatud=}}</ref>, mille artikkel 9 ütleb, et igaühel on õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele.<ref>{{Netiviide|autor=Equality and Human Rights Commission|url=https://www.equalityhumanrights.com/en/human-rights-act/article-9-freedom-thought-belief-and-religion|pealkiri=Article 9: Freedom of thought, belief and religion|väljaanne=|aeg=15. november 2018|vaadatud=}}</ref> Iga inimene võib alati oma usku või veendumusi muuta ning omab vabadust neid soovitud viisil teistele teatavaks teha. Kõik [[Euroopa Nõukogu]] 47 liikmesriiki on selle konventsiooni ratifitseerinud.<ref>{{Netiviide|autor=Välisministeerium|url=https://vm.ee/et/euroopa-noukogu|pealkiri=Euroopa Nõukogu|väljaanne=|aeg=12. mai 2016|vaadatud=}}</ref>
10. rida ⟶ 13. rida:
Mõttevabadust käsitletakse ka [[Euroopa Liidu põhiõiguste harta]]<nowiki/>s.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2010:083:0389:0403:ET:PDF|pealkiri=Euroopa Liidu põhiõiguste harta|väljaanne=Euroopa Liidu Teataja|aeg=|vaadatud=}}</ref>
===
▲[[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti Vabariigi põhiseaduse]] § 40 järgi on nii igal [[Eesti kodakondsus|Eesti kodanikul]] kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja [[kodakondsuseta isik]]utel õigus mõttevabadusele.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv|pealkiri=Eesti Vabariigi põhiseadus|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=|vaadatud=}}</ref>
== Mujal maailmas ==
[[Inimõiguste ülddeklaratsioon|ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon]]<nowiki/>i artiklis 18 seisab sama tekst, mis Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 9.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://vm.ee/et/uro-inimoiguste-ulddeklaratsioon|pealkiri=ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon|väljaanne=Välisministeerium|aeg=27. juuni 2013|vaadatud=}}</ref>
Organisatsioon Humanists International koostab igal aastal mõttevabaduse raporti<ref>{{Netiviide|autor=Humanists International|url=https://fot.humanists.international/|pealkiri=Freedom of Thought Report|väljaanne=|aeg=2019|vaadatud=}}</ref>, milles kajastatakse eraldi iga maailma riigi mõttevabadusega seotud näitajaid. Uuringute tulemustest on selgunud, et riikidest ülekaalukas enamik ei austa inimõigusi ja seega ka mõttevabadust. <ref>{{Netiviide|autor=Humanists International|url=https://fot.humanists.international/countries/|pealkiri=Freedom of Thought Report country index|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
▲== Definitsiooni areng ja ajalugu ==
▲Juba Kreeka filosoofid [[Platon]] ja [[Sokrates]] pöörasid oma teostes mõttevabadusele vähesel määral tähelepanu, kuid kuningas [[Ašoka]] edikte peetakse esmasteks teadvuse vabadusega seotud seadusteks. Arvestamata [[Constantinus Suur|Constantine I]] 313. aastal Milanos vastu võetud usulise sallimise dekreete, arvatakse Euroopa mõtteloos, et filosoofid [[Themistius]], [[Michel de Montaigne]], [[Baruch Spinoza]], [[John Locke]], [[Voltaire]], [[Alexandre Vinet]] ja [[John Stuart Mill]] ning teoloogid [[Roger Williams]] ja [[Samuel Rutherford]] on teadvuse- ja mõttevabaduse peamised teerajajad.<ref>Luzzatti, Luigi (February 2006). Luigi Luzzatti, "The First Decree on Freedom of Conscience" p. 47 in God in Freedom. <nowiki>ISBN 9781596054486</nowiki>. ^ Luzzatti, p. 91.</ref>
▲Õigus mõttevabadusele pandi esimest korda rahvusvahelisel tasandil kirja 1959. aastal [[Inimõiguste ülddeklaratsioon]]<nowiki/>i artiklisse 9.<ref>{{Raamatuviide|autor=European Court of Human Rights, Council of Europe|pealkiri=European Convention on Human Rights|aasta=|koht=Strasbourg|kirjastus=|lehekülg=11}}</ref>
== Mõttevabaduse kaitse ==
34. rida ⟶ 35. rida:
== Auhinnad selles vallas ==
===
{{Vaata|Sahharovi auhind}}
Igal aastal tunnustab [[Euroopa Parlament]]
Auhinna vääriliseks võib osutuda ka pühendunud tegevus eelnimetatud valdkondades ja intellektuaalne või kunstiline looming.<ref name=":0" />
42. rida ⟶ 44. rida:
== Viited ==
{{Viited}}
[[Kategooria:Õigusteadus]]
[[Kategooria:Inimõigused]]
|