Aastaajad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pilt |
Toim., täiend., täpsust. |
||
2. rida:
[[File:Four seasons.jpg|thumb|right|270px]]
'''Aastaajad''' on
Aastaajad
* [[astronoomilised aastaajad|Astronoomiliste aastaaegade]] ([[astronoomiline kevad]], [[Astronoomiline suvi|suvi]], [[Astronoomiline sügis|sügis]] ja [[Astronoomiline talv|talv]]) eraldajateks on [[pööripäev]]ad ehk täpsemini [[kevadine võrdpäevsus]], [[suvine päikeseseisak]], [[sügisene võrdpäevsus]] ja [[talvine päikeseseisak]]. Ilmastiku järgi vahetuvad aastaajad tavaliselt varem kui astronoomilise kriteeriumi järgi.▼
* [[Klimaatilised aastaajad|Klimaatilisi aastaaegu]] arvestatakse õhutemperatuuri muutuste järgi. Näiteks klimaatiline [[kevad]] algab, kui keskmine päeva õhutemperatuur jääb püsima vahemikku 5–13 kraadi. Eestis eristatakse kaheksat klimaatilist aastaaega: nelja põhiaastaaega ([[kevad]], [[suvi]], [[sügis]] ja [[talv]]) ning nelja üleminekuaastaaega ([[kevadtalv]], [[varakevad]], [[hilissügis]] ja [[eeltalv]]).<ref>{{Netiviide|Autor=Kalju Kask|URL=http://aiandus.ee/art_loe.php?id=30|Pealkiri=Aedniku kaheksa aastaaega|Väljaanne=Aiatark|Aeg=2000|Kasutatud=01.03.2019}}</ref>▼
*[[Fenoloogilised aastaajad|Fenoloogilisi aastaaegu]] eristatakse ilmastiku ja taimede iseärasuste järgi, kasutades kokkuleppelisi piire [[fenoloogia|fenoloogiliste]] sündmuste ehk [[fenofaas]]ide alusel. Näiteks fenoloogiline [[päriskevad]] algab vahtra õitsemahakkamisega. Fenoloogiliste aastaaegade nimetused on põhiliselt samad mis klimaatilistel aastaaegadel, lisaks põhiaastaaegadele on [[hilissügis]], [[eeltalv]], [[kevadtalv]] ehk eelkevad, [[varakevad]], [[südasuvi]].<ref>{{Netiviide|Autor=Jüri Kamenik|URL=https://maaelu.postimees.ee/4047747/kevade-margid|Pealkiri=Kevade märgid|Väljaanne=Maaelu|Aeg=16.03.2017|Kasutatud=01.03.2019}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=Rein Ahas|URL=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_fenoloogiline_kalender1|Pealkiri=Eesti fenoloogiline kalender|Väljaanne=Eesti Entsüklopeedia|Aeg=2002|Kasutatud=01.03.2019}}</ref>▼
*[[Meteoroloogilised aastaajad|Meteoroloogilised]] ehk kalendrilised<ref>{{Netiviide|Autor=Ain Kallis|URL=https://maaleht.delfi.ee/news/keskkond/uudised/klimatoloog-ain-kallis-sugiskuud-on-sageli-suvised-millal-saabub-vananaistesuvi?id=83742371|Pealkiri=Klimatoloog Ain Kallis: sügiskuud on sageli suvised. Millal saabub vananaistesuvi?|Väljaanne=Maaleht|Aeg=22.09.2018|Kasutatud=01.03.2019}}</ref> aastaajad on neli põhiaastaaega, mis Eestis tähistavad kokkuleppelisi aastaaegade piire täiskuude kaupa.<ref>{{Netiviide|Autor=Jüri Kamenik|URL=http://ilmjainimesed.blogspot.com/2011/12/veel-vaarinfot.html|Pealkiri=Veel väärinfot|Väljaanne=Ilm ja inimesed (blogi)|Aeg=23.12.2011|Kasutatud=01.03.2019}}</ref> Näiteks meteoroloogiline talv on detsembrist veebruarini, kevad märtsist maini<ref>{{Netiviide|Autor=Sirje Aher, Georg Aher|URL=https://aastaring.files.wordpress.com/2012/05/kevad2012.pdf|Pealkiri=Kevad Eesti taime- ja loomariigisloomariigis|Väljaanne=|Aeg=05.2012|Kasutatud=01.03.2019}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ilmateenistus.ee/definition/kevad/|Pealkiri=Kevad|Väljaanne=Riigi Ilmateenistus|Aeg=19.02.2019|Kasutatud=01.03.2019}}</ref>, suvi juunist augustini<ref>{{Netiviide|Autor=Ain Kallis|URL=https://ilmajaam.postimees.ee/128126/milline-on-eestimaa-koige-koigem-suvi|Pealkiri=Milline on Eestimaa kõige kõigem suvi?|Väljaanne=Ilmajaam.ee|Aeg=06.06.2009|Kasutatud=01.03.2019}}</ref>, sügis septembrist novembrini<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.ilmateenistus.ee/definition/sugis/|Pealkiri=Sügis|Väljaanne=Riigi Ilmateenistus|Aeg=12.10.2018|Kasutatud=01.03.2019}}</ref>. Sellise arvestusega on lihtsam teha aastaaegadest ülevaateid ja kokkuvõtteid. Meteoroloogilisi aastaaegu aetakse kirjanduses sageli segi klimaatiliste aastaaegadega.▼
== Määratlused ==
▲Aastaajad on väljendunud eriti selgelt [[parasvööde|parasvöötmes]], vähem [[lähistroopika]]s ja [[Arktika|arktilistel]] aladel. [[Lähisekvatoriaalne vööde|Lähisekvatoriaalses vöötmes]] ja [[mussoonkliima]]ga aladel jaotatakse aasta kaheks aastaajaks: kuiv ja niiske periood.
=== Astronoomilised aastaajad ===
▲
[[Taevasfäär]]il moodustab ekliptika kujutletava [[suurringjoon]]e, mida mööda [[Päike]] aastaringselt näib kulgevat. Ekliptika asub [[taevaekvaator]]i suhtes 23°27' nurga all. Punkte, kus ekliptika [[taevaekvaator]]iga ristub, nimetatakse võrdpäevsuspunktideks (sügiseseks ja kevadiseks võrdpäevasuseks) ehk ekvinoktsiumi punktideks.
Ekliptika ja ekvaatori vahelise nurga tõttu muutub aasta jooksul Päikese teekonna kõrgus taevaekvaatori suhtes, mis põhjustab aastaaegade vaheldumist Maa põhja- ja lõunapoolkeral. Kui ekliptika on taevaekvaatori kohal, käib Päike kõrgelt ja vastaval poolkeral on suvi ning vastaspoolkeral talv. Kui ekliptika on taevaekvaatori all, käib Päike madalalt (poolusel ei paista polaaröö jooksul üldse) ning vastaval poolkeral on talv ja vastaspoolkeral suvi (vastaspoolusel polaarpäev, mille jooksul päike ei looju päevade viisi).
Lisaks päevade erinevale pikkusele tekivad aastaaegade erinevused ka seetõttu, et Päikese kiired langevad Maale aasta jooksul erineva nurga all. Seetõttu saab suvel Maa pind ajaühikus rohkem päikeseenergiat, kuna kiired langevad järsema nurga all. Seevastu talvel, mil päikesekiired langevad maapinnale libamisi ja hajuvad atmosfääris, jõuab Maa pinnale vähem energiat.
Erinevused päeva pikkuses ja päikeseenergia hulgas põhjustavad Maa aastaajalisi temperatuurierinevusi.
=== Klimaatilised aastaajad ===
▲
=== Fenoloogilised aastaajad ===
▲
=== Meteoroloogilised aastaajad ===
▲
<gallery>
| |||