Erinevus lehekülje "Ühiskondlik leping" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
 
Ühiskondliku lepingu teooria on normatiivne ettepanek (mitte ajaloolisele tõele pretendeeriv arusaam), kuidas oleks hea ühiskonda käsitleda. Käsitluse eesmärgiks on allutada riigivõim mõistuslikule toimimisele ja juurutada võrdsust.
 
Ühiskondliku lepingu teooria rajajaks peetakse [[Thomas Hobbes]]'i (1588–1679). Teooria oli väga populaarne [[Valgustusajastu|valgustusajal]]. Teooria eelduseks on inimeste põhimõtteline [[võrdsus]].
 
Oma klassikalises vormis sisaldab ühiskondlik leping kolme elementi:
* luuakse hüpoteetilise "riigivaba" ühiskonna kuvand
* ühiskondliku lepinguga liituvad inimesed võtavad omaks., et ainult täidesaatev võim suudab tagada turvalisuse ja stabiilsuse
* ühiskondlik leping kohustab kodanikke respekteerima ja järgima riiki tänuks selle eest, et ainult poliitiline süsteem suudab tagada stabiilsuse ja turvalisuse
 
Kuigi juba antiikaja sofistid väitsid, et ühiskond on kokkuleppeline, ei kirjeldanud nad olukorda, kuidas ja miks ühiskondlik kokkulepe võiks sündida.
 
Hobbes väitis oma peateoses "[[Leviathan|''Leviathan'']]" (1651), et inimene on loomu poolest parandamatu egoist, järelikult on loomulik seisund kõigi sõda kõikide vastu. Kuna see seisund on kõigile kahjulik, jõutakse lepinguni, määrates endi üle valitsema monarhi, kes tagab kõigi jaoks vajaliku turvalisuse.
 
Hiljem John Locke ja Jean-Jacques [[Rousseau]] (ei nõustunud pidama inimesi loomult halbadeks) täiendasid lepingu teooriat, tuues sisse aspekti, et ka valitsejatel endil on kohustus lepingust kinni pidada, s.o valitseda üldise turvalisuse huvides, mitte aga omahuvist lähtudes. Kuidas seda saavutada, kui arvestada, et ka valitsejad on inimesed (Hobbes'iHobbesi järgi omakasupüüdlikud)?
 
[[Charles de Montesquieu]] rõhutas, et võimupositsioon suurendab inimese kalduvust kuritarvitustele. Probleemi lahendusena pakuti välja muutumatuid riigivalitsemise aluspõhimõtteid (n.-ö. lepingu tuum, tänapäeval avaldub põhiseadustes), perioodilisi valimisi ning võimude lahususe kaudu teostuvat vastastikust kontrolli. Need põhimõtted on rakendunud tänapäeva demokraatlikes riikides.
 
==VälislingidKirjandus==
* Jean-Jacques Rousseau "Ühiskondlikust lepingust ehk Riigiõiguse põhiprintsiibid." (Tallinn: Varrak 1998) ISBN 9985-3-0086-6
*[http://www.iep.utm.edu/s/soc-cont.htm "Social Contract Theory"], Internet Encyclopaedia of Philosophy
*[http://plato.stanford.edu/entries/contractarianism/ "Contractarianism"], Stanford Encylopaedia of Philosophy
 
==Bibliograafia==
*Jean-Jacques Rousseau "Ühiskondlikust lepingust ehk Riigiõiguse põhiprintsiibid." (Tallinn: Varrak 1998) ISBN 9985-3-0086-6
* A. Heywood. (2013) Politics (4th edition). p. 62. Palgrave Macmillan
 
==Välislingid==
* [http://www.iep.utm.edu/s/soc-cont.htm "Social Contract Theory"], Internet Encyclopaedia of Philosophy
* [http://plato.stanford.edu/entries/contractarianism/ "Contractarianism"], Stanford Encylopaedia of Philosophy
 
[[Kategooria:Politoloogia]]
129 088

muudatust