Erinevus lehekülje "Alūksne" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 18 baiti ,  9 kuu eest
P
resümee puudub
P
P
| asendikaart = Läti
}}
'''Alūksne''' ({{Audio|Lv-Alūksne.ogg|läti}}) on linn [[Läti]]s [[Vidzeme]]s, [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]] keskus. Asub [[Alūksne järv]]e kaldal. Linnaõigused aastast [[1920]]. Alūksne on kõige kõrgemal asuv linn Lätis; kohati asub linn merepinnast enam kui 200 meetri kõrgusel, kõige kõrgem koht (Templimägi, ''Tempļa kalns'') aga ulatub 217 meetrit üle merepinna.
 
Linnaõigused aastast [[1920]]. Alūksne on kõige kõrgemal asuv linn Lätis; kohati asub linn merepinnast enam kui 200 meetri kõrgusel, kõige kõrgem koht (Templimägi, ''Tempļa kalns'') ulatub 217 meetrit üle merepinna.
 
==Ajalugu==
Alūksnes, [[Alūksne järv]]e lõunaosas asuval Pilssala ('Kindlusesaarkindlusesaar') ehk Marijas sala ('Maarjasaarmaarjasaar') [[järvesaar]]el, asuvad [[Liivimaa ordu]] [[Aluliina ordulinnus]]e ([[saksa keel|saksa]] ''Marienburg'') varemed.
[[File:Meyerberg Marienburg.jpg|pisi|left|Alūksne (Marienburg), 1661–1662 [[Augustin Meyerberg]] ]]
[[Varauusaeg Lätis|Varauusajal]], [[Poola aeg|Poola ajal]] oli Alūksne ([[saksa keel|saksa]] ''Marienburg'') alev [[Võnnu vojevoodkond|Võnnu vojevoodkonnas]] ja hiljem [[Liivimaa kubermang]]u [[Võnnu kreis|Võnnu]] ja [[Valga kreis]]i [[Aluliina kihelkond|Alūksne ehk Aluliina kihelkonna]] keskus.
 
[[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|Vene-Rootsi sõjas]] ([[1656]]–[[1658]]) hõivasid [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] väed piirkonna ning valdasid seda [[1658]]. aasta lõpus Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel sõlmitud [[Vallisaare vaherahu]]ga. [[1661]]. aastal sõlmitud [[Kärde rahu]] tühistas Vallisaare vaherahu ja taastas selle eelse [[Stolbovo rahu]]ga määratletud piiri Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel.
 
[[Põhjasõda|Põhjasõjas]], [[1702]]. aastal, pärast 10-päevastkümnepäevast piiramist, kui kahuritulega oli juba purustatud märkimisväärne osa müüre, otsustas rootsiRootsi armee komandör Flovian Philo von Tilam taganeda ja kindlus alistus [[kindralfeldmarssal]] [[Boriss Šeremetjev|Šeremetjev]]i juhitud veneVene vägedele. Sealjuures saavutati kokkulepe, et kui rootslased annavad linnuse käest, lubatakse neil vabalt lahkuda. Linnusesaart järvekaldaga ühendavast sillast üleminekul kostis kusagilt juhuslikku tulistamist ja vaherahu oligi rikutud ning rootsiRootsi väed hävitati. Venelaste kätte langes vangi ka piiblitõlkija [[Ernst Glück]] ja tema kasutütar Marta Skavronska, kellest sai hilisem [[Venemaa keisrinna]] [[Katariina I]]. Teistel andmetel kõik rootslased ei alistunud ja linnuse komandant suurtükiväekapten Wolf (Wulff) ja junkur Gottlieb lasid end koos järelejäänud kaitsemeeskonnaga õhku. Tollal purustati ka rootsiRootsi ajal taastekkinud linnake ja Alulinnast jäi järele väike asula.<ref>[[Heinrich von Hagemeister]] [http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=snippet&q=Kirchspiel%20Marienburg&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volume 1], lk. 252</ref>. Pärast Põhjasõda ei vastanud linnus sõjalise tugipunktina enam aja nõuetele ja kaotas oma strateegilise tähtsuse.
 
[[1741]]. aastal andis [[Jelizaveta I]] Alūksne oma kantslerile, krahv [[Mihhail Vorontsov]]ile, kes müüs [[mõis]]a juba [[1744]]. aastal [[Otto Hermann von Vietinghoff-Scheel]]ile. [[Vietinghoff]]-Scheelide kätte jäi see valdus kuni võõrandamiseni. Uus [[Alūksne loss]]i peahoone ehitati aastail [[1860]]–[[1863]].
 
Aastal 1903 avati [[Alūksne raudteejaam]].
==Kaitsealused objektid==
 
Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Alūksne ajalooline kesklinn, [[Aluliina ordulinnus]], Alūksne lossi rotundpaviljon, mausoleum, [[Aiolos]]e tempel, Aleksandri paviljon, Alūksne loss ja selle park, linnamäena kasutusel olnud Templimägi, Cepurīte saar,<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Al%C5%ABksne%3B&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 8.06 2019</ref> [[Aluliina kirik]], selle neli ust, interjöör, kantsel ja altar, [[Aluliina mõis]]aansambel, sealhulgas palmimaja, selle kolme toa interjöör ja rõdupiire, ait, vana ja uus loss, pood aadressil Pils iela 25a, gümnaasium, pank, Anna põllumajandusseltsi hoone ning elumajaelamu aadressil Lielā Ezera iela 7.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Al%C5%ABksne%2C&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 8.06 2019</ref> Kohaliku kaitse all on Otto von Vietinghoffi graniitobelisk, kolonnaad, mõisapargi kivisild, hiiepaik Kantslimägi või Kirikumägi, Pilssala keskaegne kalmistu ja sealsed kindlustised ning Alūksne asulakoht.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Al%C5%ABksne%3B&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 24.07 2017</ref> Kohaliku kaitse all on veel [[Aluliina loss]] ja selle kõrts, Aluliina mõisa tall-progümnaasium, kelder, laut, viinaköök-sotsiaalseltsi maja, ümartorn, tall, jääkelder, Aluliina õigeusu kirik ja õigeusu kihelkonnakool, trükikojaga eluhoone aadressil Pils iela 27a, vana gümnaasiumihoone, elevaator, võõrastemaja "Banchoffs Hotell" ja elumajadelamud Lielā Ezera iela 11, Jāņkalna iela 25 ja 8, Brūža iela 4, Raiņa bulvāris 1, Rijukalna iela 9, Pils iela 27 ning Pils iela 68.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Al%C5%ABksne%2C&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 24.07 2017</ref>
 
Looduskaitse all on tamm Pleskavas iela ääres, tamm aadressil Ezermalas iela 4, tamm ümbermõõduga 6,01 Pleskavas iela ja järve vahel, Miera iela saar, Kirikutamm, Gliki tammed, tamm aadressil Latgales iela 11 ja seitse tamme Alūksne lossi pargis.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS], vaadatud 24. juuni 2017</ref>
 
==Transport==
Linnast suundub [[kitsarööpmeline raudtee]] [[Gulbene]]sse, mis säilis tänu sellele, et Nõukoguse ajal vedas sõjavägi seal sütt, samal ajal toimis ka regulaarliiklusregulaarne reisijailereisijatevedu. PraeguselNüüdisajal ajalpeatuvad toimubmõlema raudteel reisijatevedusuuna mõlemasreisirongid suunasseal kolm korda päevas. Sama kitsarööpmeline raudtee läks varem edasi [[Valga (Liivimaa)|Valka]], kuid on praeguseks demonteeritud. Liiklus [[Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee|Valga–Alūksne liinil]] algas [[1903]]. aastal ning lõppes [[2. juuni]]l [[1970]], liiklus [[Ape]]ni lõpetati aastal [[1973]].
 
== Pilte ==
128 010

muudatust