1939. aasta vallareform: erinevus redaktsioonide vahel

=== Venemaa Keisririigi aeg ===

1866. aastal hakkas kehtima [[vallaseadus]]. Seaduse alusel moodustati varasematest mõisamaadest vallakogukonnad, mille ülesandeks oli kohaliku majanduse korraldamine, vallamaksude määramine ja kogumine ning kohtuliku järelevalve teostamine vallaametnike ja vallavanema üle. Seadusest lähtuvalt pidi vallas elama vähemalt 200 meeskodanikku (taluperemehed, rentnikud, sulased, käsitöölised jne). Uus vallaseadus oli suhteliselt leebe – väga rangeid ettekirjutusi teiste valdadega ühinemiseks ei tehtud ning kohalikele jäeti otsustamiseks suhteliselt vabad käed. Täpset valdade arvu pole teada, kuid erinevate andmete võrdlemisel arvatakse 1870. aastate alguseks olevat umbes 1100 valda.<ref name=":0" />

[[1889. aasta justiitsreform Venemaa Keisririigis|1889. aastal toimus kohtureform]], mille tulemusel said valdade liitmise ja jagunemise võimu enda kätte talurahvakomissariaadid. [[Talurahvakomissariaat]]idel oli õigus valdu ka sunniviisiliselt kokku liita, kui need polnud piisavalt elujõulised ning polnud nõus vabatahtlikult ühinema. Valdade liitmine toimus [[Eestimaa kubermang|Eesti-]] ja [[Liivimaa kubermang]]udes erineva intensiivsusega. Kui 1890. aastal oli Eestimaal 529 valda, siis kolme aasta pärast oli neid järele jäänud 120. [[Saaremaa kreis|Saaremaa]] 123 vallast jäi järele kõigest 18. Liivimaal olid inimesed jõukamad ning nad omandasid rohkem talusid. Seetõttu olid ka Liivimaa vallad rikkamad ning ühinemised polnud vajalikud. Liivimaal oli 1892. aasta lõpuks järel 433 valda, kusjuures kadus vaid 37 valda.<ref name=":0" />