Liepāja: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
25. rida:
 
Asulat on esimest korda mainitud aastal [[1253]] (''villa, quae dicitus Lyva''). Kohanimi on seotud [[soome keel]]e sõnaga ''liiva'' – "muda", "lima" – ja [[eesti keel]]e sõnaga ''[[liiv]]''.<ref>[https://www.liepajniekiem.lv/zinas/kulturvide/kulturas-pulss/lauva-un-liepa-165238 Lauva un liepa]. Liepajniekiem.lv</ref> Toona kuulus see [[kuralased|kuralaste]] [[Piemare]] maakonda. Sealset sadamat on esimest korda mainitud aastal [[1263]]. [[Linnaõigused]] sai Liepāja aastal [[1625]] [[Friedrich Kettler]]ilt.{{lisa viide}}
{{vaata|Kuramaa hertsogiriik|Grobiņa kreis}} ''[[Kuramaa kubermang]]us''
[[File:Oldlibau.jpg|pisi|Liepāja (''Libau'') linna kaart aastast 1875]]
[[1812. aasta Vene-Prantsuse sõda|1812. aasta sõja]] ajal vallutas Kuramaa [[Prantsusmaa marssal]] [[Étienne Macdonald]]i [[X korpus (Suur Armee)|X korpus]]. Juulis hõivasid prantslased kubermangu[[Kuramaa kubermang]]u pealinna [[Miitavi]], päev varem anti üle Liibavi.<ref>Helme, Rein. 1812. aasta Eestis ja Lätis. Tallinn: "Olion", 1990, lk 51, 60.</ref> Augustis seati sisse administratsioon, mida juhtisid esialgu intendendid Jules de Chambaudoin ja Charles de Montigny (august-oktoober), seejärel Jacques David Martin (oktoober-detsember). Prantsusmaa okupatsioon kestis kuni 1812. aasta detsembrini.
[[File:Карта к статье «Либава» № 2. Военная энциклопедия Сытина (Санкт-Петербург, 1911-1915).jpg|pisi|left|Liepāja ja Venemaa keisririigi [[Liepāja sõjasadam]]]]