Tallinna–Peterburi postimaantee: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
[[Tallinn]]–[[Narva]]–[[Peterburi]] postimaantee pikkus oli 202 [[verst]]a ja sellel asus Eestimaa kubermangus 11 [[postijaam]]a. Eestimaa kubermangu läbis kolm [[postitee]]d ([[trakt]]i), mille äärde oli rajatud [[postijaam]]ade võrgustik.
Juba [[Rootsi aeg|Rootsi aja]] lõpuks oli Eesti aladel loodud riiklik postikorraldus. 1672 ja 1688. aasta teede kirjelduse järgi oli kõrts-postijaamadega varustatud [[Tallinna-Pärnu-Ikla maantee|Tallinna-Pärnu]], [[Tallinna–Haapsalu postimaantee|Tallinna-Keila- Haapsalu]] ja [[Tallinn-Narva maantee]]d. 1693. aastaks olid Liivimaal postijaamad Riia–Tartu–Rakvere, Riia–Tallinna, Tartu–[[Helme]]–Pärnu ja Tartu–[[Vastseliina]] teel<ref>Eesti NSV Riiklik Ajaloo Keskarhiiv (edaspidi RAKA), f. 278, nim. 1, s.-ü. XI: 1, 1. 72–74</ref> ▼
[[Pilt:Почтовые тракты Эстонии1712.png|pisi|Postiteed Eesti- ja Liivimaal, 1712. aastal]]▼
[[File:Governorate of Estonia 1820.jpg|pisi|Eestimaa kubermang (1820) ja Tallinna–Peterburi postimaantee Narvani]]
[[File:Saint Petersburg Governorate 1820.jpg|pisi|Peterburi kubermang (1820) ja Tallinna–Peterburi postimaantee Peterburini]]
▲[[Pilt:Почтовые тракты Эстонии1712.png|pisi|left|Postiteed Eesti- ja Liivimaal, 1712. aastal]]
17. oktoobril 1710. aastal, Venemaa peavolinikule Liivi– ja Eestimaal, vabahärra [[Gerhard Johann von Löwenwolde]]le antud valitsemise juhendis Liivimaa kubermangu kohta kästi tal taastada postikorraldus endise kombe kohasel. 25. novembril 1710. aastal avaldatud [[Liivimaa kindralkuberner]]i [[Patent|patendiga]] asutati tähtsamate teede äärde postijaamad. Postijaamadesse paigutati 20 kasakate hobust ja neli tragunit. Esialgu paigutati postijaamad teeäärsetesse kõrtsidesse, 1712. aastal kasutati kasakate postijaamadena Jõelähtme, Põdruse, [[Padaorg|Pada (-oru)]], Voka ja Vaivara kõrtse. 1714. aastal paiknesid postijaamad sel teel veel Läsna ja Raudna kõrtsides, 1719. aastaks oli [[Läsna]] kõrtsis asuv postijaam viidud üle [[Loobu]] ja Pada (-oru) [[Pikaristi]]le. Eestimaa ja Liivimaa postijaamad asutati Tallinn–Pärnu–Riia, Tallinn–Voka–Peterburi ja Riia–Tartu–Peterburi sõjateede äärde<ref>[[Eerik Selli]], POSTIJAAMADE VÕRGU KUJUNEMINE JA ARENG EESTIS XVIII JA XIX SAJANDIL. [https://dspace.ut.ee/handle/10062/34005?show=full EESTI NSV AJALOO KÜSIMUSI VIII. VIHIK 340, TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI TOIMETISED TARTU 1974], lk 66</ref>. [[18. sajand Eestis|18. sajandi]] I poolel korraldas Venemaa keisririigi valitsus postiasjanduse ümber, 1714. aastal avati postiliiklus [[Peterburi–Riia postitee|Peterburi ja Riia vahel]] Narva ja Tartu kaudu. ▼
[[Eestimaa kubermang]]us ja [[Liivimaa kubermang]]us, [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa]] ja [[Liivimaa rüütelkond]]adele allunud postijaamade võrgu kujunemist võib jagada kahte perioodi, kusjuures esimene hõlmaks ajavahemikku 1712. aastast kuni 1870. aastani, s.o. raudteede rajamiseni. Postiliiklust korraldas Eestimaal alates [[17. sajand]]i keskpaigast [[Eestimaa rüütelkond]], postimaanteede korrashoidu kontrollisid [[haagikohtunik]]ud. Tähtsamad linnad (Tallinn, Pärnu, Riia) pidasid ise postijaamu ülal.
▲Juba [[Rootsi aeg|Rootsi aja]] lõpuks oli Eesti aladel loodud riiklik postikorraldus. 1672 ja 1688. aasta teede kirjelduse järgi oli kõrts-postijaamadega varustatud [[Tallinna-Pärnu-Ikla maantee|Tallinna-Pärnu]], [[Tallinna–Haapsalu postimaantee|Tallinna-Keila- Haapsalu]] ja [[Tallinn-Narva maantee]]d. 1693. aastaks olid Liivimaal postijaamad Riia–Tartu–Rakvere, Riia–Tallinna, Tartu–[[Helme]]–Pärnu ja Tartu–[[Vastseliina]] teel<ref>Eesti NSV Riiklik Ajaloo Keskarhiiv (edaspidi RAKA), f. 278, nim. 1, s.-ü. XI: 1, 1. 72–74</ref>
▲17. oktoobril 1710. aastal, Venemaa peavolinikule Liivi– ja Eestimaal, vabahärra [[Gerhard Johann von Löwenwolde]]le antud valitsemise juhendis Liivimaa kubermangu kohta kästi tal taastada postikorraldus endise kombe kohasel. 25. novembril 1710. aastal avaldatud [[Liivimaa kindralkuberner]]i [[Patent|patendiga]] asutati tähtsamate teede äärde postijaamad. Postijaamadesse paigutati 20 kasakate hobust ja neli tragunit. Esialgu paigutati postijaamad teeäärsetesse kõrtsidesse, 1712. aastal kasutati kasakate postijaamadena Jõelähtme, Põdruse, [[Padaorg|Pada (-oru)]], Voka ja Vaivara kõrtse. 1714. aastal paiknesid postijaamad sel teel veel Läsna ja Raudna kõrtsides, 1719. aastaks oli [[Läsna]] kõrtsis asuv postijaam viidud üle [[Loobu]] ja Pada (-oru) [[Pikaristi]]le. Eestimaa ja Liivimaa postijaamad asutati Tallinn–Pärnu–Riia, Tallinn–Voka–Peterburi ja Riia–Tartu–Peterburi sõjateede äärde<ref>[[Eerik Selli]], POSTIJAAMADE VÕRGU KUJUNEMINE JA ARENG EESTIS XVIII JA XIX SAJANDIL. [https://dspace.ut.ee/handle/10062/34005?show=full EESTI NSV AJALOO KÜSIMUSI VIII. VIHIK 340, TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI TOIMETISED TARTU 1974], lk 66</ref>. [[18. sajand Eestis|18. sajandi]] I poolel korraldas Venemaa keisririigi valitsus postiasjanduse ümber, 1714. aastal avati postiliiklus [[Peterburi–Riia
▲[[Eestimaa kubermang]]us ja [[Liivimaa kubermang]]us, [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa]] ja [[Liivimaa rüütelkond]]adele allunud postijaamade võrgu kujunemist võib jagada kahte perioodi, kusjuures esimene hõlmaks ajavahemikku 1712. aastast kuni 1870. aastani, s.o. raudteede rajamiseni. Postiliiklust korraldas Eestimaal alates [[17. sajand]]i keskpaigast [[Eestimaa rüütelkond]], postimaanteede korrashoidu kontrollisid [[haagikohtunik]]ud. Tähtsamad linnad (Tallinn, Pärnu, Riia) pidasid ise postijaamu ülal. Eesti ja Liivimaa postijaamade kõrgemaks järelevalveorganiks oli [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat|Senat]], 1781. aastal asutatud [[Postidepartemang]] ja [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] kolmandast veerandist [[Posti-Telegraafi Peavalitsus]]. Kohapeal olid postijaamad allutatud Tallinna ja Riia postkontoritele.
Eesti ja Liivimaa postijaamade kõrgemaks järelevalveorganiks oli [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat|Senat]], 1781. aastal asutatud [[Postidepartemang]] ja [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] kolmandast veerandist [[Posti-Telegraafi Peavalitsus]]. Kohapeal olid postijaamad allutatud Tallinna ja Riia postkontoritele.
[[File:Estlandia and Liflandia Governorate map (1808).jpg|pisi|Postiteed Eesti- ja Liivimaal, 1808. aastal]]
Postimaantee osa Eestimaa kubermangus [[18. sajand Eestis|18. sajandil]]: Tallinna (Revali) [[Tallinna postijaam|hobupostijaam]], [[Hobujaama tänav]]a kandis ← 21 [[verst]]a → [[Jõelähtme]] [[Jõelähtme postijaam|postijaam]] → 23 ← [[Kahala (Kuusalu)|Kahala]] [[Kahala postijaam|postijaam]] → 22 ← [[Loobu]] [[Loobu postijaam|postijaam]] → 21 ← [[Põdruse]] [[Põdruse postijaam|postijaam]] → 23 ← [[Pikaristi]] [[Pikaristi postijaam|postijaam]] → 24 ← [[Varja]] [[Varja postijaam|postijaam]] → 24 ← [[Jõhvi]] [[Jõhvi postijaam|postijaam]] → 20 ← [[Voka]] [[Voka postijaam|postijaam]] → 11 ← [[Vaivara]] [[Vaivara postijaam|postijaam]] → 17 ← [[Narva]] [[Narva postijaam|postijaam]] (Eestimaa kubermangu – [[Peterburi kubermang]]u piir<ref>Bienenstamm: Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, [http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA176#v=onepage&q&f=false lk.26–27]</ref>). Teeosal Peterburisse oli veel 6 postijaama.
| |||