Spinn: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
7. rida:
Kui [[aatom]]ite[[spekter|spektreid]] uuriti eriti täpsete, suure [[lahutusvõime]]ga [[aparaat]]idega, ilmnes, et paljud spektrijooned on lõhestunud kaheks lähestikku komponendiks, nad moodustavad ''dublette'' (ladina k. ''duplicare'' - kahestama). Et seda kahestumist seletada, tuli [[elektron]]i kvantseisundite kirjeldamiseks peale [[kvantarvud]]e ''n, l, m<sub>l</sub>'' võtta tarvitusele veel neljaski, mis siis, vastavalt joonte kahestumisele, võib omada ainult kahte väärtust: +1/2 ja -1/2. See kvantarv sai nimeks spinn (tähis - ''s'').
Rangelt ja järjekindlalt järeldub spinni olemasolu relativistlikust [[kvantmehaanika]]st, mille lainevõrrandi koostamisel on aluseks võetud [[Albert Einstein]]i [[erirelatiivsusteooria]]. Sellest järeldub ka, miks spinnkvantarvu väärtus peab olema just 1/2, nii erinevalt teistest, [[täisarv]]ulistest kvantarvudest. Relativistliku [[kvantmehaanika]] lõi [[Inglismaa|inglane]] [[Paul Dirac]] (1902 - 1984).
'''Spinn'''ita ei seletuks ka paljud teised [[nähtus]]ed peale spektridublettide. Kui näete näiteks [[magnet]]rauda kirjaklambreid haaramas või [[kompass]]inõela põhja-lõuna suunas pöördumas, on siingi mängus '''spinn''': [[ferromagnetism]] johtub [[raud|raua]] [[aatom]]i [[elektron]]ide '''spinn'''ist.
<!-- interwiki -->
[[bs:Spin]]
| |||